tag:blogger.com,1999:blog-24900780865904902972024-02-19T16:17:26.635-08:00brasiiliamõttedmarthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.comBlogger38125tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-63709269109583262822010-08-17T13:00:00.000-07:002010-08-17T14:08:53.249-07:00cidade dos sonhos<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeOUjmv_cRpgrzqRndcyNLldjQWJHIAT31uSoljKcZJAYGtruw6T0ZQ38VVAcdaeGB51LHTwZIhKPWV5t1nv33PzVBdwvHqchxWKvFODsZP4Qm_ZF2HZ_q_g5rD40iEElj5BispBiFW0R4/s1600/DSC00469.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeOUjmv_cRpgrzqRndcyNLldjQWJHIAT31uSoljKcZJAYGtruw6T0ZQ38VVAcdaeGB51LHTwZIhKPWV5t1nv33PzVBdwvHqchxWKvFODsZP4Qm_ZF2HZ_q_g5rD40iEElj5BispBiFW0R4/s320/DSC00469.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5506472929616438962" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;"><br /><br />Cidade dos sonhos</span><br /><br />Ärkasin hommikul kergendustundega, et mu kurk oli jub märksa parem ning ei valutanudki enam niiväga. Vaatasin aknast välja ning lasin Sao Paulo talvepäikese minu väiksesse valgesse tuppa. See tegi mind alati rõõmsaks. See oli see, mis pole mitte kuskil parem.<br /><br />Ma ei mõelnud suurt midagi. Ma ei tahtnud nostalgitseda. Iga päev olin jalutanud oma terrasil ja sealt õhtupäikest imetlenud. Enne ma ei kujutanud ette, et mulle see futuristlik space meeldida võiks. Seal polnud ju mingit ajalugu või üldse lugu... ometi rullub kõik lahti siinsamas. Või jaluta 15 minutit allapoole baaridesse, kus intellektuaalid 1970. aastate lõpul 21. sajandi Brasiiliat ette kujutasid.<br /><br />Teadsin, et täna on see päev, kui ma pakin asjad ja asun jälle teele. Sao Paulo unistus saab läbi, mõneks ajaks. Ometi on ta mõtetes minuga. Just sellepärast, et mitte üheski kohas pole ma veel nii headele mõtetele tulnud. Need on mõtted, mis võiksid muutuda ideedeks ja seejärel plaanideks.<br /><br />Olen niisiis veendunud, et tulen siia tagasi. Mul on siin kõik ju pooleli - USPi, uurimistöö, Brasiilia saalihoki arendamine ning tänavakunsti süvenemine. Tean, et Jardim Noronha pisipõnnid mõtlevad minule. Mina aga sooviksin niiväga oma elus veel midagi nende heaks teha. <span style="font-style: italic;">Brasiilia on minu südames. Mõtlen ainult, mida ma teeksin ilma temata, või kes ma oleksin ?</span><br /><br />Kummaline, et viimasel päeval olin majas üksi. Keto, minu graffitikunstikust sõber, suurim brasiillane, keda ma tean, oli samal ajal Sao Paulo põhjapiirkondades lastele graffititunde andmas. Sealsamas, minu favelades. See mõte teeb mind lahkudes õnnelikuks.<br /><br />Olin juba asjadega kokku saamas, kui äkki keegi veel uksekella laseb. Loomulikult on see Gustavo, üks minu parimaid sõpru. Ning siis jõuab kohale ka Lu, minu kallis sõbranna, kes on minu jaoks nagu Elis Regina. Vaatan kella, ning arvan, et me peaks tegelikult kohe minema hakkama. Või on meil veel viimased 5 minutit ? Siis ütlen midagi brasiilialikku:<br /><br /><span style="font-style: italic;">Vamos tocar uma samba ?</span><br /><br />Gustavo võtab kitarri kätte. Mõned igibrasiilialikud akordid. Ning siis mängib ka Lu. Veel <span style="font-style: italic;">Aguas de Marco</span> ja mõned lood lõpetuseks. Ütlen Lu´le, et selle lauluga on parim lõpetada. <span style="font-style: italic;">Vamos fechar com esse. </span><br /><br />Oleks aeg nagu pisarateks. Siis väljume ning mul tuleb meelde, kuidas ma viis ja pool kuud tagasi siia maja ette taksoga saabusin. Mäletan, et olin neil hetkedel otsekui pilves. Nüüd aga on kõik kristallselge.<br /><br />Laskusime Perdizesi tänavaid pidi allapoole. Äkitselt tundub see condominio maailm kõige ihaldatavama paigana maailmas. Tahaksin olla veel mõne momendi siin valges futuristlikus betoontsunglis. Tunnen oma kohvrite raskuse all saopaulolikku niisket kleepuvat suvesoojust. Siis tulevad viimased kallistused.<br /><br />Puistan taksojuhile südant ning räägin, milline on "minu Brasiilia." Tundub, et üle paari kuu hakkab vihma tibutama. 5 minuti pärast laskun aga juba Barra Funda metroopeatuse eskalaatorite abil oma teekonnale. Tuhanded saopaulolased tormavad minust mööda, rikkad ja vaesed, koju või lõunavaheajalt tagasi tööle. Metroos tunnen, et minu vastas istub eriliselt ilusate pruunide silmadega tüdruk. Ta on muidugi tööpäevast väsinud, kuid mida ta nädalavahtusel teeb? Ilmselt töötab ta reklaamibüroos, õpib mõnes odavamas eraülikoolis ning elab koos oma perekonnaga condominios Vila Mariana metroopeatuse lähedal. Niisiis, unistan natukene... Ning pooleteise tunni pärast olengi juba lennujaamas. Lõpuks tuleb välja, et jõuangi need troopilised vihmapiisad ära oodata.marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-31712813185408188032010-07-02T10:57:00.000-07:002010-07-03T18:57:16.162-07:00mmm<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYKU-n3so29PY5cltxXhl2QUMpkNAvuM4qsYpE5c21_hiXI1RzD4oPQMoZmn5X7jTFS3SyX9t2fm-cqWNNjx-DHaSn8uyOqiSiyL56C1jXK-RoesPe4VpzlcTKwp0FAAEoYOea3-smreL9/s1600/Manaus.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYKU-n3so29PY5cltxXhl2QUMpkNAvuM4qsYpE5c21_hiXI1RzD4oPQMoZmn5X7jTFS3SyX9t2fm-cqWNNjx-DHaSn8uyOqiSiyL56C1jXK-RoesPe4VpzlcTKwp0FAAEoYOea3-smreL9/s320/Manaus.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489858808474149666" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjduQxSemGXxBulozBGIsYDZH01jxjEGj00m_znpYPX5P_JuqPfrOnBZIi24wH4jSu2EMDwx5juQ_WH5SWgN8Sd0tIQb6wWdWmd0e4EWJ5tAEBDaqKKMP8RNt2Jft45SvopQ7-jKBpqlmy/s1600/DSC00484.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjduQxSemGXxBulozBGIsYDZH01jxjEGj00m_znpYPX5P_JuqPfrOnBZIi24wH4jSu2EMDwx5juQ_WH5SWgN8Sd0tIQb6wWdWmd0e4EWJ5tAEBDaqKKMP8RNt2Jft45SvopQ7-jKBpqlmy/s320/DSC00484.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489860304198325714" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Teadsin, et see saab olema äge, kuid täielikult ma seda muidugi ette ei kujutanud. Nüüd võib sellest kirjutada, sest unistus sai läbi. Liiga vara.<br /><br />Alati on huvitav see, mis Brasiilia mängule eelneb. Maailma kõige hullem liiklushummik maailma kõige jalgapallihimulisemas linnas, mis pealegi juhtub veel olema üks maailma suurimaid linnu. Töö lõppes kõikjal juba tund või paar enne mängu algust ning sao paulolased on valmis tegema kõik, et mängu ajaks koju või sõprade keskele baari jõuda.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdkjjdp45nGzoorHNo6hGGQHFjBoU1TUN8x4IQyZSW_ovws-_8uC_AoRdBA8SvZZDhDbhynmtflTx4lge1JMqY4coOzyifxAyyfpb0Axiv4TNX_PRsfDTzZyPwabk1miHxABe8wrEP5lyN/s1600/DSC00400.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdkjjdp45nGzoorHNo6hGGQHFjBoU1TUN8x4IQyZSW_ovws-_8uC_AoRdBA8SvZZDhDbhynmtflTx4lge1JMqY4coOzyifxAyyfpb0Axiv4TNX_PRsfDTzZyPwabk1miHxABe8wrEP5lyN/s320/DSC00400.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489859008016099058" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7uvJekYAYsIdM5AcrGpCzw4ZnpJBj4bMZAqWNm678hUDiJGNK6jKeXe1qGkBSoRmrr602q3US_IjSc5tcDUnNLUbGZte71ith-F7uDey1vAZV2BxuOyUb47GsEpo8RNNpI28TnNYbGj4T/s1600/DSC00391.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7uvJekYAYsIdM5AcrGpCzw4ZnpJBj4bMZAqWNm678hUDiJGNK6jKeXe1qGkBSoRmrr602q3US_IjSc5tcDUnNLUbGZte71ith-F7uDey1vAZV2BxuOyUb47GsEpo8RNNpI28TnNYbGj4T/s320/DSC00391.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489858610879697202" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Esimest Brasiilia mängu käisid Simon, Victor ja Mart vaatamas Anhanengebau väljakul koos kümnete tuhandete inimestega. See oli täielik hullumaja, eriti siis kui Brasiilia väravate ajal taevast õlut sadama hakkas.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxDPTQH_mMGiLC6O45ISkdvySZbcTWZ-x79zCPfXH2wBk7hhSlDFjiza2m4GutX_Q6kEsdKqTILyEUfPwW2WUkwo93hi1x-unESfSsavDzuDfx7XlsFUXHzB2M93dXbgljBKYq3UR_O21H/s1600/DSC00423.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxDPTQH_mMGiLC6O45ISkdvySZbcTWZ-x79zCPfXH2wBk7hhSlDFjiza2m4GutX_Q6kEsdKqTILyEUfPwW2WUkwo93hi1x-unESfSsavDzuDfx7XlsFUXHzB2M93dXbgljBKYq3UR_O21H/s320/DSC00423.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489859461423237954" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Teisi mänge vaatasime siinsamas minu lähedasel tänaval, kus on 5-6 jalkat näitavat baari kõrvuti. Seal on mitukümmend telekat ja üks väga suur ekraan. Inimesed kogunevad siia mänge vaatama, õlut jooma, sööma ning end niisama hästi tundma. Kuna see asub minu ilusas linnaosas, siis pole ka mingeid turvalisuseprobleeme. Ning meiegi olime alati suure seltskonnaga seal...<br /><br />Brasiilia lõi küll koguaeg väravaid, kuid mäng polnud siiski selline nagu me oleme harjunud tavaliselt nägema. Kõik olid aga kindlad, et see muutub paremaks otsustavas playoff faasis. Ning see hetk jõudiski kätte mängus Hollandi vastu - esimesel poolajal.<br /><br />Päev algas nagu alati - Sao Paulolikku "talve" päikesega, kuid teiseks poolajaks vajus kogu linna peale mingi sume pilv. Esimene õnnetu ja teenimatu värav, täielik vaikus; teine värav - rõhuv vaikus, mida ma Sao Paolos veel kunagi kuulnud polnud. Ning mõne hetke pärast oligi 2010 Lõuna-Aafrika unistus läbi...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjedMzty7ePxjcZghV2SN80u5IKsBV_dc-lTI7PkKGbk0T9IDIanH4H-iaYUA7G8w0P0wgp6l8n2BoYhRgRPRxhQXDv1i_DDU2ggv9EfHeOH3MDkarMMv62YUBm6MT6PjDoiITAFTmX9UJf/s1600/DSC00514.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjedMzty7ePxjcZghV2SN80u5IKsBV_dc-lTI7PkKGbk0T9IDIanH4H-iaYUA7G8w0P0wgp6l8n2BoYhRgRPRxhQXDv1i_DDU2ggv9EfHeOH3MDkarMMv62YUBm6MT6PjDoiITAFTmX9UJf/s320/DSC00514.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489857898221401042" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Kokkuvõttes võin öelda, et mulle meeldis see aeg kohutavalt. Tundsin ennast vabalt ja mitte kuidagi allasurutult, ahistatult...viibisin koos perekonnaga mõned päevad Berliinis 2006. aasta MMi ajal. Vaatasime ka seal samasuguse rahvamassi sees Saksamaa veerandfinaali, mille kodumeeskond võitis. Mäng oli äge, kuid ma ei tundnud seal väga hästi. Mingi taak rõhus selle juures, ma ei tundnud ennast võõramaalaste hulgas hästi. Mingi kadedus või kartus. Sest ma teadsin, et olles "nende teiste" jaoks välismaalane, ei peaks ma Saksamaale kaasa elama. Loomulikult oli siin mängus ka ajalooline barjäär. Otsene barjäär oli minu ja nende vahel. Aga olen päris kindel, et nii tunneks ma igas Euroopa riigis. Kõik küsiksid, et mida ma siin teen, miks ma oma maale kaasa ei ela. Ning tõesti, ma tunneks ennast ainult hästi omal maal ja oma inimeste hulgas.<br /><br />Brasiilias aga ei tule mul sellist mõtet pähegi. Oli nii uskumatult äge kõikidest eri maailma maadest pärit sõprade ja sõbrannadega mänge vaadata ja brasiiliakeelseid ebatsensuurseid väljendeid karjuda. Ma tundsin pidevalt mingit erilist vabadust ja samas eufooriat. Miks ? Sest mitte ükski brasiillane ei imestaks karvavõrdki, kui mõni teisest rahvusest kodanik neile tõsimeelselt kaasa elab ja nendega koos mängu naudib... vahet pole mis maa, Brasiilia ei välista mitte kedagi. Asi pole ju jalgpallis, vaid sellesamas kultuuride sulamis. Kultuurlist rahvuslust pole siin olemas, see ei rõhu mitte kedagi. Saopaulolased ei näe selget vahet välismaalase ja brasiillase vahel.<br /><br />Jääme siis 2014. aastat ootama. Usun, et saab olema uskumatult vinge, sest kogu Brasiilia läheb lihtsalt hulluks. Ning ma tahaksin siis siin olla. Olen päris kindel, et ka Eesti jõuab 2014. siia. Olen juba mitu kihlvedu sõlminud sellel teemal, eelkõige minu sveitsi sõbra Simoniga. hahamarthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-73886309867654696492010-06-06T19:49:00.000-07:002010-06-06T20:30:01.475-07:00sisemaaSao Paulo on Brasiilia, kuid rohkem siiski "Sao Paulo." Elu on siin metropolis ju nii teistmoodi kui mujal, sest tihtipeale tundubki, et see linn dikteerib ise inimeste elurütmi. Vahel on tahtmine näha ka midagi muud, seda traditsioonilist "päris Brasiiliat." Hingata värsket maaõhku. Sao Paulo osariigis asub väga palju väiksemaid ja suuremaid linnu, mis on igal juhul väärt külastmist.<br /><br />Sellistes väiksemates linnades pole reostust, favelasid ega kuritegevust. Õhk sama puhas kui Eestis. Ning inimesed on veel rahulikumad ja külalislahekmad. Paljudes sellistes kohtades peetakse lõunajal veel siestat. Ning tipptundidel pole mingisuguseid ummikuid. Kirjutan seda sellepärast, et käisin mõned päevad tagasi Indianatubas, mis on üks väiksem linn sisemaal. Tahtsin väga näha Brasiilia maaelu. Midagi õnnestuski bussiaknast ka fotosilma abil jäädvustada. Selle piirkonna peamine põllukultuur on traditsiooniliselt muidugi kohvipõõsas, kuid pilti õnnestus mul teha hoopis viinamarjaistandusest. Ning muudest eksootliset puuviljadest. Nimed on muidugi nüüd jälle meelest ära läinud.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn2Rnh15rQlVnR81KpUCuItzcHavG1SJTOwJbM0YCG4mMayWB4UisFxNSKZiMQmALRasyuEAYx56YZ4i19Fbspbpw5T64BlZ14RzviTecdW9X474uuWzMj8o7ACiRL2wAt_0AnXbg6g7XY/s1600/DSC00349.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn2Rnh15rQlVnR81KpUCuItzcHavG1SJTOwJbM0YCG4mMayWB4UisFxNSKZiMQmALRasyuEAYx56YZ4i19Fbspbpw5T64BlZ14RzviTecdW9X474uuWzMj8o7ACiRL2wAt_0AnXbg6g7XY/s320/DSC00349.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5479867288956343458" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvc14u0OXx1qKcT5zkhwb9RN-fAfOuSHzRrkwwourmK5UZ2wlYqTglu_eqgliqYYKMMR6G8WQszCvhNCVtUsX3Oefcl2MXEjXBqnDRquRTXOItfR-nSl8wQ2cB2j4JkESgk8a4O0b2HwK6/s1600/DSC00340.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvc14u0OXx1qKcT5zkhwb9RN-fAfOuSHzRrkwwourmK5UZ2wlYqTglu_eqgliqYYKMMR6G8WQszCvhNCVtUsX3Oefcl2MXEjXBqnDRquRTXOItfR-nSl8wQ2cB2j4JkESgk8a4O0b2HwK6/s320/DSC00340.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5479867849261867954" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Linn polnud ise midagi erilist, kuid külastamsime seal lähedal asuvat quilombot, mis on tõeliselt huvitav Brasiilia kultuurifenomen. Quilombo tähistab kohta, kus põgenenud orjad 17-19. sajandi jooksul varjupaika leidsid. Sisuliselt olid quilombod aafrika neegerorjade poolt asutatud külad, mida nood oma äranägemise järgi valitsesid. Sellised asustused tekkisid tavaliselt raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, sest valged peremehed otsisid muidugi oma põgenenud neegerorjasid taga. Ning kogu Brasiilias on selliseid asustusi kümneid, kui mitte sadu. Ning hiljem tekkis nii mõnigast quilombost päris küla ja hiljem linn. Pärast orjuse kaotamist 1888 polnud quilombode asukatel enam põhjust enam oma asukohta varjata.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmZnNn7ohAwAsaoXZKeVX3W56XRuT9LM9-fxfzLud3w3Jp5vXNtFq1swM1xbcgfdatDoYpogEpJDbHuoyMTG0yjSIgjY_hxOWoyOaCRA6EP7WOmCXJdww-_t11mDsvQ9780Fscyp_WYcmt/s1600/Quilombo.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 207px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmZnNn7ohAwAsaoXZKeVX3W56XRuT9LM9-fxfzLud3w3Jp5vXNtFq1swM1xbcgfdatDoYpogEpJDbHuoyMTG0yjSIgjY_hxOWoyOaCRA6EP7WOmCXJdww-_t11mDsvQ9780Fscyp_WYcmt/s320/Quilombo.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5479865708483171890" border="0" /></a>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-44770538099399871972010-06-01T20:33:00.000-07:002010-06-01T21:15:56.060-07:00life in Brazil<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrKlq63hhP4tC5bJPr2J4k65-OUHtu-HgSq1BCZZB2QusY2lhyphenhyphenZiCIy1kdTbXdROz9SCy9zGnZ_EXshlB5C_Q4DFVLQ6WuzzeNHQq5NIpA9pNJ-MoFgWmDRQKCCBNEHwI27P2Bc5Bl9j7u/s1600/ordem+e+progresso.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrKlq63hhP4tC5bJPr2J4k65-OUHtu-HgSq1BCZZB2QusY2lhyphenhyphenZiCIy1kdTbXdROz9SCy9zGnZ_EXshlB5C_Q4DFVLQ6WuzzeNHQq5NIpA9pNJ-MoFgWmDRQKCCBNEHwI27P2Bc5Bl9j7u/s320/ordem+e+progresso.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5478017065199901522" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Brasiilia elab nüüd täielikult Maailmameistrivõistluste ootuses. See hakkab Brasiilia elu järgmise pooleteise kuu jooksul täielikult määrama. Ülikoolides jäetakse mängupäevadel ära eksamid, paljud firmad ja pangad sulgevad Brasiilia mängupäevadel uksed. Ning kõik räägivad sellest. Tuhanded lipud ja värvilised kaunistused ehivad juba majasid. Mängud ei toimu ju siin, aga atmosfäär järeldub nagu oleks Lõuna-Aafrikas toimuv siinsamas. Iga 4 aasta järel toimuv jalgpallipidu on brasiilialikkuse või Brasiilia tsivilisatsiooni teine ürgne impulss ... ning ma arvan, et ma oskan seda vääriliselt hinnata. Loodan niiväga, et saan siinsamas Sao Paulos olla ka 2014. aastal, kui MM jõuab tagasi Brasiiliasse.<br /><br />.....<br /><br />Käisin mõned päevad tagasi kunstnike linnas Embus, mis asub Sao Paulos metropolitan aereas, umbes 40 km kaugusel. Ilusad vanad majad, puhas õhk ja rahulik atmosfäär iseloomustavad seda kohta!<br /><br />Mõned pildid seal toimuvast kunstilaadast.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEio-fmMvyfCk0cvOLMQcFtpRv7XWOXmlwoqykUyt2MkBTl18o-1daNzEGAdhEZeLOhDOHuQJ_YAVX67h0F6cqLmm0EKhd1Cb-ydIG56J2GYwu6pJzsWTFw5appGYW5DHZVojNvUK-XUaiLR/s1600/DSC00314.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEio-fmMvyfCk0cvOLMQcFtpRv7XWOXmlwoqykUyt2MkBTl18o-1daNzEGAdhEZeLOhDOHuQJ_YAVX67h0F6cqLmm0EKhd1Cb-ydIG56J2GYwu6pJzsWTFw5appGYW5DHZVojNvUK-XUaiLR/s320/DSC00314.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5478024622917674402" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0eueMTiN3ms_astRwoxygtyCV50vxqDuhV15kCIRhRAbT-wzhukSujRJkhZQuKYyLmNRZ_ri1B9xYJ3tHyHsdeQBBI6Xlem5VFfJs1R-ARc4rX8aR4WtmteUgBBoeYJIvNGHfMe5d6Tq0/s1600/DSC00316.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0eueMTiN3ms_astRwoxygtyCV50vxqDuhV15kCIRhRAbT-wzhukSujRJkhZQuKYyLmNRZ_ri1B9xYJ3tHyHsdeQBBI6Xlem5VFfJs1R-ARc4rX8aR4WtmteUgBBoeYJIvNGHfMe5d6Tq0/s320/DSC00316.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5478024740589456978" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnZqPYIeeKFZyaXxOT9uJuQKwu-EF1Iobxv2kyUqsGKlIdYOwoBzf6v5vciHD6VkOAhKTyGxtxiBI_93rsBFnItOwFrxTsVDeGVP5JOZQBXAa9b-Og4kInWYgxOhk3sInDrMyhgrVJ4tLm/s1600/DSC00317.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnZqPYIeeKFZyaXxOT9uJuQKwu-EF1Iobxv2kyUqsGKlIdYOwoBzf6v5vciHD6VkOAhKTyGxtxiBI_93rsBFnItOwFrxTsVDeGVP5JOZQBXAa9b-Og4kInWYgxOhk3sInDrMyhgrVJ4tLm/s320/DSC00317.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5478024864590726114" border="0" /></a>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-57063414363811008652010-05-14T08:44:00.000-07:002010-05-15T09:05:20.769-07:00Arca das Crincas<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh9-SpanTi63xuP23rz7Enj-zSQ2bVqztCdAPAzJ1NZM-ppYaJsbQVNsjkmQBOHCHT1CQ6wRMsJ-Iy7WeGPhmHng5ZxaBO0U5Og3N9lk_DX7ucedM-Rtwj5bGDHxO5Z7RUk6yYygQNdnhP/s1600/arca8.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh9-SpanTi63xuP23rz7Enj-zSQ2bVqztCdAPAzJ1NZM-ppYaJsbQVNsjkmQBOHCHT1CQ6wRMsJ-Iy7WeGPhmHng5ZxaBO0U5Og3N9lk_DX7ucedM-Rtwj5bGDHxO5Z7RUk6yYygQNdnhP/s320/arca8.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5471309317429586130" border="0" /></a>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br /><div id="bgtop"><div id="pagewrapper"><div id="footer"> <!-- 0,350749 / 45 / 11712248 / 12231336 --> <div style="top: 245px;" id="lbMain"><meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C01%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--><span style="font-size:100%;">
<br />K</span><span style="font-size:100%;">äisin sellel nädalal Jardim Noronha favelas. Seal ongi osa minu väikesest saalihokiprojektist, mida ma koos sealsete teiste vabatahtlikega läbi viin. Kirjutan Teile natukene kuidas mul läks. Loomulikult on see kõik kohutavalt huvitav, kuid paljudest asjadest, mida ma seal nägin, on mul senini väga raske kirjutada.
<br />
<br />Jardim Noronhas asub Arca de Crianca nimeline kristlik sotsiaalkeskus, mis sealsete vaeste perekondade laste eest hoolitseb. </span><span style="font-size:100%;">Arca de Crianca keskuse asutajateks on Mattias ja Julia Iseali - sveitsi abielupaar, kes on juba peaaegu 10 sealsetele lastele pühendunud.</span><span style="font-size:100%;"> </span><span style="font-size:100%;">Nende tööd rahastatakse peamiselt Sveitsi ja Saksamaa annetajate rahadega.</span><span style="font-size:100%;"> Ma veendusin, et kõik seal töötavad inimesed on selle vaese linnaosa inimestele otsekui päästeinglid. Lapsed tulevad sinna keskusesse mängima ning pärast kooli õppima. Seal toimuvad nendega kunsti-, muusika- ja piiblitunnid ja vabaajaringid. Oluline osa oma loomulikult ka spordil, sest keskuse kõrval asub ka väga kena spordiväljak.
<br />
<br />Kõik olid minu saabumise üle rõõmsad ning võtsid mind vastu ühinenud sveitsi-brasiilia külalislahkusega. Mina andsin koos Davidiga lastele terve kolmapäeva jooksul saalihokitreeninguid. Tore oli see, et tegelesin peamiselt kõige väiksemate ehk 6-10 aastaste vanusegrupiga. Kõik see oli tõeline väljakutse, kuid kõik need lapsed olid minuga tutvumise üle väga rõõmsad. Õppisin ära ka palju sõnu "faveladialektist."</span><p class="MsoNormal"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqTaCM0GOHbRULpS3g1bVnkp7xn7uiLdhRTeaQOBoiUkjLplIu1Ucuyl2onk7d8nIDsOlpqHcqqFrs1cfqS18LtqBfecq8sxHUKXVWE1cfpXKkTpG2OPUi6ikgpkqyhMYYHXAQx_t7Ra5P/s1600/arca9.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqTaCM0GOHbRULpS3g1bVnkp7xn7uiLdhRTeaQOBoiUkjLplIu1Ucuyl2onk7d8nIDsOlpqHcqqFrs1cfqS18LtqBfecq8sxHUKXVWE1cfpXKkTpG2OPUi6ikgpkqyhMYYHXAQx_t7Ra5P/s320/arca9.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5471310450151635810" border="0" /></a>
<br /></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:100%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">Olen väga rõõmus, et ma nende töös nüüd osaleda saan, sest juba need päevad andsid mulle hindamati elukogemuse.</span></p> <p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">Vaadake ise seda lehte. Seal on väga palju pilte sealsest elust, alguses saab valida portugali või saksa keele vahel, inglisekeelset lehte veel kahjuks pole: http://www.arcasp.org/</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8s5R5vkEjc1Xp6EVw1Wfsdy_EmRcpxJuQVi-9_WMIZ1e_Xqw-HcANwDuNxHwn4DQgyOzUlbcxf_rFvN9AQAb7skCJdeEeBD1HK81MFOOeulRvFSAYclsKvFW2RDJq0q2Gp8E_lUeSyGCj/s1600/arca5.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 250px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8s5R5vkEjc1Xp6EVw1Wfsdy_EmRcpxJuQVi-9_WMIZ1e_Xqw-HcANwDuNxHwn4DQgyOzUlbcxf_rFvN9AQAb7skCJdeEeBD1HK81MFOOeulRvFSAYclsKvFW2RDJq0q2Gp8E_lUeSyGCj/s320/arca5.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5471308399540469778" border="0" /></a></p><p class="MsoNormal"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3cOnP8ck6_jn4XmNwmc23Q9wlq1ug8VvtBNUeekGnFVFI66rBpbUIlP4F65ESNttVx7KRFliW6saGtppRuRG0QN60b0GOyKhOa9xHJce-4rYbaKKxtjqFeua4QcjsTIMLE15C7KoH33sD/s1600/arca2.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3cOnP8ck6_jn4XmNwmc23Q9wlq1ug8VvtBNUeekGnFVFI66rBpbUIlP4F65ESNttVx7KRFliW6saGtppRuRG0QN60b0GOyKhOa9xHJce-4rYbaKKxtjqFeua4QcjsTIMLE15C7KoH33sD/s320/arca2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5471308570874649410" border="0" /></a></p> <p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3cOnP8ck6_jn4XmNwmc23Q9wlq1ug8VvtBNUeekGnFVFI66rBpbUIlP4F65ESNttVx7KRFliW6saGtppRuRG0QN60b0GOyKhOa9xHJce-4rYbaKKxtjqFeua4QcjsTIMLE15C7KoH33sD/s1600/arca2.jpg">
<br /></a></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">O</span><span style="font-size:130%;">len oma</span><span style="font-size:130%;"> kirjutistes tihti jutustanud "faveladest." Siiski, need brasiillased, kes minu linnaosas elavad, pole ju päris favelas tegelikult kunagi käinud. Seepärast valgustan natukene eesti lugejat, miks on favela Brasiilia igapäevareaalsuses nii oluline sõna. "Favela" on brasiilia sõna, kuid tegelikult asuvad sellised vaeste elanike slummid või eeslinnad ju kõikides arenguriikides. Eriti valusad on need probleemid India ja Aafrika kasvavates suurlinnades, aga ka jätkuvalt siinsamas Ladina-Ameerikas. Igas Ladina-Ameerika riigis on favela kohta oma nimetus.</span></p> <p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;"><span style="font-size:100%;">Võib väita, et selline "kontrollimatu linnastumine" on demograafilise ülemineku ja industrialiseerumisega kaasas käiv vältimatu kõrvalprodukt. See pole mitte midagi uut päikese all. Kas Inglismaa või Prantsusmaa 19. sajandi töölislummid olid ilusad ja tervislikud elukohad ? Kuidas seal oli, valgustavad meid näiteks Emile Zola, Victor Hugo või Charles Dickens. Maksim Gorki "Põhjas." Või "Tõe ja Õiguse" III osa ? Tammsaare maalib meile 20. saj. alguse Tallinna töölislummist küll mõneti humaansema pildi.</span>
<br /></span><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiskEJw_GxzbXiH7RJ63OPJwFmlpXrBQB2X86u1qqCNQ4NUgUuqu33ATzsmVttza03RsKriWHXYg9KtM6Nbsi08Mb6-blTYK41F8hgwM77rV0fTp1z4aCy0iibt6iyUiM8VyFQZ8R-FD0YY/s1600/favela.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiskEJw_GxzbXiH7RJ63OPJwFmlpXrBQB2X86u1qqCNQ4NUgUuqu33ATzsmVttza03RsKriWHXYg9KtM6Nbsi08Mb6-blTYK41F8hgwM77rV0fTp1z4aCy0iibt6iyUiM8VyFQZ8R-FD0YY/s320/favela.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5471318540858333682" border="0" /></a>
<br /></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">
<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">Kõik see tõi ideoloogiate arengu ja verevalamise. Hiljem said tööstusriigid muidugi rikkamaks ning hakkasid oma töölistele rohkem palka maksma, eelkõige aga hakkasid pakkuma avalikke teenuseid. Seda suur osa arenguriike veel effektiivselt teha ei suuda. Tänapäeva III maailma slummides esineb muidugi probleeme, mis on mõneti valusamad. Limiiidid on lihtsalt niipalju suuremad. Tänapäeva Sao Paulo favelades elab paar miljonit inimest, mis moodustab ligi 20 % elanikkonnast...</span></p><p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiF5y8V6mWghb2rq4XZpKFq1iiMkjkWuFrPWVDJLxriTNKWjWv6ECCeFlNUyu-25PNBZksWuzvWNhtE9Wi4ewmksWBKsXV7MTy0RB1Cw2zWZHFeJ0WNKKfEG18sdzI-P9hAruUY8vt9d7Wf/s1600/favela-morumbi-sao-paulo.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 212px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiF5y8V6mWghb2rq4XZpKFq1iiMkjkWuFrPWVDJLxriTNKWjWv6ECCeFlNUyu-25PNBZksWuzvWNhtE9Wi4ewmksWBKsXV7MTy0RB1Cw2zWZHFeJ0WNKKfEG18sdzI-P9hAruUY8vt9d7Wf/s320/favela-morumbi-sao-paulo.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5471317269184728194" border="0" /></a>
<br /></p><p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal">
<br /></p><p class="MsoNormal">favela Morumbi linnaosas Sao Paulos. Seal on favela ja kesklassi kõrged condominionid sisuliselt kõrvuti.</p><p class="MsoNormal">
<br /><span style="font-size:130%;">Favela on slumm, kus elavad kõige vaesemad inimesed. Üks samm enne tänavat. Linna saabuvad tuhanded vaesed immigrandid leiavad endale kodu siin, sest nad ei jaksa linna piiridesse kodu soetada. Favelaelanikud pole linnavõimude silmis teretulnud. Kuid mis kõige huvitavam - favela on linnavõimu silmis ebaseaduslik, kõik tema ehitised on ebaseaduslikud. See tähendab, et favela pole juriidiliselt linna osa.</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">Favelaelanikud on lindpriid, kes elavad oma elu linnale, kuid saavad linnalt väga vähe vastu. Traditsioonilises "favelas" pole elanikele kättesaadavaid avalike teenused - näiteks elektrit, veevärki, transporti, haiglaid ega koole. Päris hirmuäratav vaatepilt, mis.</span><span style="font-size:130%;"> Sellepärast ehitatakse favelasid mäekülgedele ja muudesse kasutuskõlbmatutesse paikadesse.</span><span style="font-size:130%;"> Siinsed majad on ehitatud kõige odavamatest ehitusmaterialidest. Elektrit varastatakse isetehtud elektriliinide ja -juhtmete abil. Vett võetakse jõest. Väikeses toas elab koos 8-liikmeline perekond. Ning kui hakkab vihma sadama, tekib oht, et vesi uhub sinu majakese lihtsalt ära. Selline oht on väga reaalne, mida tõendab see, et paar kuud tagasi sai Rio Niteroi piirkonna maalihetes surma mitukümmend inimest...
<br />
<br />Favelat valitsevad narkokängid. Nad tegelevad peale narko muidugi kaa kõikvõimaliku muu väiksema kuritegevusega. Igal linnaosal on oma raskelt relvastatud jõuk, kes äri ja turvalisue eest vastutab. Ning politsei ja favelajõukude vahel on vaikiv kokkuleppe, mis tähendab, et politsei üldiselt favelasse ei sisene. Kuid samas kaitsevad jõugud ka kõiki "oma inimesi." Seetõttu on ka kõik Arca das Crianca inimesed nende kaitse all, sest jõuk teab, et see teeb sealsetele inimestele head...</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size:130%;">Brasiilias hakkasid favelad massiliselt kasvama peale II maailmasõda. Eriti aga 1960.-1970. aastatatel kui Brasiilia nautis majanduskasvu, mida hakati nimetama "Brasiilia majandusimeks."
<br />Miljonid pered rändasid maapiirkondadest suurlinnadesse lootuses leida paremat elu. Tööd jätkus tööstuses muidugi paljudele, kuid mitte kõikidele. Riik jälgis oma moderniseerumisplaani, kuid miljonid uued linnaelanikud olid selle jaoks liiga palju. Eelarves polnud tükikest, mis oleks ette näinud avalike teenused ja sotsiaalprogramme neile kõigile. Ning 1980.-1990. aastatel langes Brasiilia majandus laenukriisidesse ja stagnatsiooni. Tekkis see traditsiooniline Brasiilia favelakultuur, mida iseloomustasid narkootikumid, relvad ning vägivald...
<br />
<br />Brasiilia favelade tekkimine pole aga ainult selline tüüpiline "moderniseerumise ajalugu", millest mina jutustan. Siin peegelduvad ka Brasiilia ja brasiillaste ajaloo mitmed sügavamad jooned. Suurem osa favelaelanikke on ju mustad ning neegerorjade järeltulijad. Nende võitlus rõhumise vastu jätkub. Valge kodanik ei usalda neegerorje, 20. sajandil ei usalda ta favelaelanikku. Milline on tüüpiline Brasiilia vägivallakontseptsioon ? Must tapab favela narkosõjas teise sama värvi tüübi, ning valge inimene loeb seda kilomeetrite kaugusel ajalehest ning kardab...
<br />
<br />Ning üks kummaline ja kurb kontrast, mis ehk just Sao Paulo multikultuurilisust iseloomustab. Arca de Criancas´is oli mul juhuslikult võimalik näha nimekirja kõikide nende laste perekonnanimedest - ilma vähima erandita olid nad kõik portugali nimed, mis kinnitab nende iidset päritolu ja seotust orjusega. Aafrika orjadele anti vanal ajal kristlikud nimed nagu eesti talupoegadelegi. Ning kohe kindlasti on need nimed on suure tõenäosusega pärit vaesest põhja- ja kirdeosast, kus oli rohkem neegerorje. Minu linnaosas on aga rõhuval enamikul inimestest itaalia, hispaania, jaapani või saksa perekonnanimed (inimesed, kes on saabunud siia viimase 150 aasta jooksul). Seega on päris brasiillased ikka teenrid ja orjad, samal ajal kui värskemad immigrandid moodustavad peamiselt keskklassi.
<br />
<br />Siiski ei saa kõigest sellest kirjutada ainult kurbades toonides. Viimase kümne aasta jooksul on olukord favelades märgatavalt (rõhutan!) paranenud. Kõigil siinsetel favelaelanikel on ligipääs avalikele teenustele. Jardim Noronhas asub kool ja med. punkt, samuti bussiliin. Luiz Ignacio da Silva on oma ametiaja jooksul läbi viinud läbi ulatuslikud sotsiaalprogrammid, mis paljude inimeste vaesuskoormat kergendanud on. Lootus on alati olemas, ning kui Brasiilia majandus kasvab 7 % aastas, nagu prognoositakse siis...
<br />
<br />ning lõpetuseks. Arvan, et elu favelas pole üldsegi mitte kurb. Inimesed on siin palju soojemad ja rõõmsmad. Kõik tunnevad kõiki, see on nagu väike küla. Perekonnal on palju suurem roll. Favelas ei ela mitte ainult kõige vaesemad, vaid ka juba korralike töödega ja kindlustunud inimesed, sest neile lihtsalt meeldib seal. Õhk pole siin reostunud ning hingata on palju kergem. Lapsed pole aheldatud betoonist hiigelmajade korteritesse, nagu Perdizesis, vaid võivad külatänavatel rõõmsalt ringi silgata... ning nad teavad, et juba varsti tuleb minna Arca das Criancasse piiblitundi või jalkat või saalihokit mängima..
<br /></span></p> </div></div></div></div>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-71966244102712077842010-05-09T14:45:00.000-07:002010-05-09T14:49:45.477-07:00mõned ilusad lauludKuulan neid laule tihtipeale hommikul üles tõustes. Elis Regina toob meeltesse tunde, kuidas võis olla Rio de Janeiro 1960. ja 1970. aastatel. Jalutuskäik Ipanemal...<br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/j_DtiVOqeiI&hl=pt_BR&fs=1&"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/j_DtiVOqeiI&hl=pt_BR&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object><br /><br />Ning seda tahaksin kuulata seal Brasiilia soojas kirdeosas - Bahias.<br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/gvlpLALxr6c&hl=pt_BR&fs=1&"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/gvlpLALxr6c&hl=pt_BR&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-1568387134866222032010-05-09T12:59:00.000-07:002010-05-09T15:07:45.580-07:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8d3zcr9lxOneJ1DiINLMAcjFj68z5TWJg4fxGhqLTgzFaHgTFfCipaa71msI7caOFcXHrb3QWRT6rynvlr-ezsCcALhL5FfqDj43t5jvylCVcRMtG3wWsVXKrKHG4xn_OjlF8_RvErJq_/s1600/DSC00189.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8d3zcr9lxOneJ1DiINLMAcjFj68z5TWJg4fxGhqLTgzFaHgTFfCipaa71msI7caOFcXHrb3QWRT6rynvlr-ezsCcALhL5FfqDj43t5jvylCVcRMtG3wWsVXKrKHG4xn_OjlF8_RvErJq_/s320/DSC00189.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469364758947026818" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGwYtBW9X-Pa3Dt_5qtdxuvHhQ4KoGKz4fodORui8qEqhwx3mxHfad-Ib3I42H5BPOPefxkCmhgPfVf2VLKjckPwIodeYCDcFGw7nz6OSVkQ071GtDqdbp7zRdp903ndLL0wYMDjZS7tW6/s1600/DSC00192.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGwYtBW9X-Pa3Dt_5qtdxuvHhQ4KoGKz4fodORui8qEqhwx3mxHfad-Ib3I42H5BPOPefxkCmhgPfVf2VLKjckPwIodeYCDcFGw7nz6OSVkQ071GtDqdbp7zRdp903ndLL0wYMDjZS7tW6/s320/DSC00192.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469366481593638754" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8Fy2pgEOzKguXSjIeEjoJC7GTpjAEQBG-kOy9d4vp5IdPwYZJRKRc2nLsHFRMdYqp7limm7Z6nobryNWOypbdrDs89VtGmmJzVrxP-980WD2CMNr4zwNV_Qsu0lzSPtmQor_DoTTWkLCG/s1600/DSC00193.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8Fy2pgEOzKguXSjIeEjoJC7GTpjAEQBG-kOy9d4vp5IdPwYZJRKRc2nLsHFRMdYqp7limm7Z6nobryNWOypbdrDs89VtGmmJzVrxP-980WD2CMNr4zwNV_Qsu0lzSPtmQor_DoTTWkLCG/s320/DSC00193.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469366599393190498" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Siin Sao Paulos tuleb mul päris tihti huvitavaid mõtteid ning tihtipeale tunnen, et tahaks neid kirja panna. Enamasti lähevad head mõtted aga kirja panemise ajaks meelest ära. Kirjutada erinevatest kohtadest ning erinevatest mõttemaailmadest, mis erinevates linnaosades valitsevad. Ühest metroopeatusest teiseni võib jõuda väga kiiresti, kuid väljudes on tunne, nagu oleks jõudnud teise maailma. Arhitektuur ja inimesed on eri kohtades nii erinevad. Just see on üks suuremaid kontraste, mis ühele eestlastele Sao Paulo juures muljet avaldab...<br /><br />Seepärast mõtlesin, et hakkan eri linnaosade kohta postitama väikesi kirjatükke. Ning mitte ainult aktuaalsest, vaid ka sellest, mis on juba olnud. Tegelikult ma mõtlen, et äkki saaksin Sao Paulot analüüsides kirjutada valmis väikese "Brasiilia 20. sajandi sotsiaalajaloo."marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-27111756069817159152010-05-08T20:08:00.001-07:002010-05-08T20:33:27.354-07:00päike ja Sao Paulo<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9B6MQcp4nb3cp4c7Kh1DwrcsXytBQp8C0XC8OvZ5pbdO6K2jptPf4VinHA8HMbI_mmmEIgB_mdjw7Xp_oS4RpdrdsPfx8wRVbjqjFDYKtbBUh-G1929im5cUzuNWZBMgLtaX104yZYdx-/s1600/DSC00176.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9B6MQcp4nb3cp4c7Kh1DwrcsXytBQp8C0XC8OvZ5pbdO6K2jptPf4VinHA8HMbI_mmmEIgB_mdjw7Xp_oS4RpdrdsPfx8wRVbjqjFDYKtbBUh-G1929im5cUzuNWZBMgLtaX104yZYdx-/s320/DSC00176.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469103110676964450" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7KNVh0XjaFJePcAadh4tHU31zE4Jy4QgCFapx7N7BlEE5yYclqeq7TmJBgYwaUsHDz3hgqUCQFFLIzBFL1nKKR5HtJRlC_BO5z81IGcn5jAD4g4Zy275IVKn6hsokbDhWZxBm-GmNQmMt/s1600/DSC00177.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7KNVh0XjaFJePcAadh4tHU31zE4Jy4QgCFapx7N7BlEE5yYclqeq7TmJBgYwaUsHDz3hgqUCQFFLIzBFL1nKKR5HtJRlC_BO5z81IGcn5jAD4g4Zy275IVKn6hsokbDhWZxBm-GmNQmMt/s320/DSC00177.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469103406649256994" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw48rIkKNlO0SJE4BDLT8zoHTEuRZjWj2H_I60B5AVSMQeXYeEsuDUvGdqk_T_xKxqwuF1edNZrltZA7K59a0eoS_qRDiyMfGDcUZYKHdmC7NkIaR0unm7KQlP8XN46mb2J8OSwMutrIv-/s1600/DSC00175.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw48rIkKNlO0SJE4BDLT8zoHTEuRZjWj2H_I60B5AVSMQeXYeEsuDUvGdqk_T_xKxqwuF1edNZrltZA7K59a0eoS_qRDiyMfGDcUZYKHdmC7NkIaR0unm7KQlP8XN46mb2J8OSwMutrIv-/s320/DSC00175.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469102955877171874" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZQurUjEH2qvQY5vjK9PfNo9VKEDH3iBvdlnMNVyIxmFjERQMtAQCpzMS-t8vAa-yb1c5T4Jl8XgyPOwaPz23UFkoWHBeZRFwLORpPB6uUsIZti_iliHn63sEaufEoPUYJUj5WZ2D57UYg/s1600/DSC00174.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZQurUjEH2qvQY5vjK9PfNo9VKEDH3iBvdlnMNVyIxmFjERQMtAQCpzMS-t8vAa-yb1c5T4Jl8XgyPOwaPz23UFkoWHBeZRFwLORpPB6uUsIZti_iliHn63sEaufEoPUYJUj5WZ2D57UYg/s320/DSC00174.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469102849690540290" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuEE-BKCWI5EAAnKxWjQFwXuMIrzlJsIqLuSLkPXatZGeDc8QHsPqBG5-XwMhapV5O0qxs6hjzWJXMFmGgRxR8OTa_nhgy44aKbsLtRyCPBPHyMgtWN0Y1bMTR0YenxXPHWvx9dQW3bA-z/s1600/DSC00169.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuEE-BKCWI5EAAnKxWjQFwXuMIrzlJsIqLuSLkPXatZGeDc8QHsPqBG5-XwMhapV5O0qxs6hjzWJXMFmGgRxR8OTa_nhgy44aKbsLtRyCPBPHyMgtWN0Y1bMTR0YenxXPHWvx9dQW3bA-z/s320/DSC00169.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469101995760138978" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2wYiQ8-6MiNC3jDjADhZzJuDfU3qk0lJmibIXlRD80IeRgZOHwbKCPrgR3Gk4ZM98kLIwkElWpucMRWvYM2cgoS7B5-9wvmlOH9H2sQq5qCC6AHFoagV3EatL5SIEi7R1n4U7ncy0PhUB/s1600/DSC00180.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2wYiQ8-6MiNC3jDjADhZzJuDfU3qk0lJmibIXlRD80IeRgZOHwbKCPrgR3Gk4ZM98kLIwkElWpucMRWvYM2cgoS7B5-9wvmlOH9H2sQq5qCC6AHFoagV3EatL5SIEi7R1n4U7ncy0PhUB/s320/DSC00180.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469104041504584546" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Ning päikesetõus. Sao Paulo võib vahel harva ka ilus olla..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyAvbqcZGsqlT6e1iIT8UzNJzBSp2TeC7s5ioqdSV_3-pMeDqagDQINfKiEeyoKZ_dpLqRsBtyrtn-yZd5LpyJ5yaiD0XLsv3C_UEY0lcglQD5WhIlmTtbuznCqG6344L2TAp59w4HcPOz/s1600/marti+sao+paulo.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyAvbqcZGsqlT6e1iIT8UzNJzBSp2TeC7s5ioqdSV_3-pMeDqagDQINfKiEeyoKZ_dpLqRsBtyrtn-yZd5LpyJ5yaiD0XLsv3C_UEY0lcglQD5WhIlmTtbuznCqG6344L2TAp59w4HcPOz/s320/marti+sao+paulo.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469106386995035522" border="0" /></a>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-54119957861701200052010-05-02T19:33:00.000-07:002010-05-03T07:44:52.135-07:00Parque Jaragua - loodus, ahvid, mägironimine, indiaanlased, favela, sao paulo<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSdZmRmqXy3ILEGdRgfciTZDheIV-TU1c0niy1Gmyn1qrqeO6GKMh5EFntnlmqzv-VvK-IErUXSmMXxbKxrpgToyzgL4KT0lpdSyUNTz3dY90qq_cLbfpyH1S0XN8zAyBpykSHRTVhTuWZ/s1600/DSC00226.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSdZmRmqXy3ILEGdRgfciTZDheIV-TU1c0niy1Gmyn1qrqeO6GKMh5EFntnlmqzv-VvK-IErUXSmMXxbKxrpgToyzgL4KT0lpdSyUNTz3dY90qq_cLbfpyH1S0XN8zAyBpykSHRTVhTuWZ/s320/DSC00226.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466894788936267618" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Käisime täna Jaragua looduskaitseala avastamas. Olen sõnatu. Keegi vist ei tea siin, mis on Jaragua rahvuspark. Seda ei reklaamita eriti turistigiidides, kuid mina arvan, et Sao Paulot külastades lihtsalt peab seda nägema.<br /><br />Jaragua mäetipp asub minu kodust google. mapsi järgi u. 12 km kaugusel. Mäge on vist minu rõdult ka ilusasti näha. Jaragua park on aga võrreldes Perdizesiga teine maailm. Nägin seal väga erilist, võibolla kõige erilisemaid vaatepilte oma senise elu jooksul.<br />Kõige jahmatav on see, kui vähetuntud see imelilus koht on. See koht ei ole turistidele, kuigi iga linn Euroopas lihtsalt tapaks sellise koha eest - loomulikult et seda majanduslikut ekspluteerida. Kuid ilmselt on probleem on selles, et sinna on raske saada. Sinna on raske saada, sest park asub sõna otseses mõttes keset favelat...<br /><br />Alustasime teekonda Luzi jaamast kl 12.30 pärast pooleteisetunnist ootamist, sest mõnel oli peale laupäevast pidu "natukene" raske ärgata. Luzi jaamast sõitsime rongiga Vila Clarecia rongijaama. Sealt võtsime bussi kuni pargi ukseni. Tegelikult oli kõik Sao Paulo limiite arvestades lihtne ja meeldiv. Kuid rõhutan - ma ei soovita sellesse kohta mitte mingil juhul üksi ja ilma brasiilastest sõpradeta minna.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCbEyqE0vm64ehR3e-M-otXhQ9S7hwEiMzf4nPf4NyVnbiBHcNFxHB_8y8ezVg38uB3jguZwvtQdvQ2w2LvRLyWSBvdYCOI_JMwZxedbvZHENm87yPqUgPNEB7POjB7IDTIRyXEds286BP/s1600/bevladu.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 241px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCbEyqE0vm64ehR3e-M-otXhQ9S7hwEiMzf4nPf4NyVnbiBHcNFxHB_8y8ezVg38uB3jguZwvtQdvQ2w2LvRLyWSBvdYCOI_JMwZxedbvZHENm87yPqUgPNEB7POjB7IDTIRyXEds286BP/s320/bevladu.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466893624203709394" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />"Bevladu", Dasha, mina, Natalia ja Desidoro Luzi metroojaamas. Tegelikult pidi meid olema umbes 20, kuid pühapäeva hommikul jõudis kohale 6 :). Delegatsioon koosnes neljast riigist - Venemaa, Kolumbia, Slovakkia ja Eesti.<br /><br />Kui parki sisenesime, oli mul raske uskuda, et me ikka veel Sao Paulos oleme. Loodus ja Mata Atlantica tundusid nii vabastvana. Õhk tundus nii kergena, et ma ma arvasin, et see on päikeseline juuli pärastlõuna Eestis...<br /><br />Pargis oli palju rahvast, aga kõik inimesed olid kas tumedanahalised favelaelanikud või siis kohe päris indiaanlased. Tohutult palju oli väikesi lapsi, kes mägiteedel üles-alla silkasid. Kõik olid aga väga heatahtlikud ning rõõmsad puhkepäeva üle.<br />Koos alustasime pooleteisetunnist mäest üles ronimist Mata Atlantica vihmametsas. Aga parem vaadake ise.<br /><br /><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='399' height='329' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dwE7cnwYjMp5-FOECi7J5n2nb6qKgN5ZXNoZpN9odZDjJD_ytbLBGNHqwiX6EQ0zXKoS5fk7-ui6L4RSIQdAg' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe><br />Need ahvid tahtsid inimeste käest banaane. Oi kuidas need lastele meeldisid...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidw7PQCnEy54EdTRMKg_-uqQZ84Mjtl_vCiO1WEbL_cFYvkP-G5RxUFpK7pcJrVf-JyAk9zWu6cqgmd1-tj1o-GLowprHbcximzcfJZnz5ujx7ef5qeCCwlYhvtJqZVUQlS_2TonAjgDT_/s1600/DSC00236.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidw7PQCnEy54EdTRMKg_-uqQZ84Mjtl_vCiO1WEbL_cFYvkP-G5RxUFpK7pcJrVf-JyAk9zWu6cqgmd1-tj1o-GLowprHbcximzcfJZnz5ujx7ef5qeCCwlYhvtJqZVUQlS_2TonAjgDT_/s320/DSC00236.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466884722762793906" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Cristian, De ja Dasha<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdFWTqUlo3qOdJL1PV-IYUNHxPDCH9ff09aKEZcESAtKyZtrjNWyL9L9XIXE6Mc9XBFWqfzvXbLTxh6yGpbtZlXV5gD3dpFexoN8x787zzPEBnH9Y7YjsyxFJAQ7kcIUscqcj6nf-ci26f/s1600/DSC00235.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdFWTqUlo3qOdJL1PV-IYUNHxPDCH9ff09aKEZcESAtKyZtrjNWyL9L9XIXE6Mc9XBFWqfzvXbLTxh6yGpbtZlXV5gD3dpFexoN8x787zzPEBnH9Y7YjsyxFJAQ7kcIUscqcj6nf-ci26f/s320/DSC00235.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466883316202270162" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGAOwCA_swTnKqxp8rLadp0CcYQ76V1zhk_lKxVaxD9sXKHcnjndfYw0DdD1zs3KB6XmfMyidKXEDDIoCWC6mml5xG48jRedgNFw-U6r7YzeH300_T5Yo66WOGGRkt45zOHZgO2VGRP4vk/s1600/DSC00238.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGAOwCA_swTnKqxp8rLadp0CcYQ76V1zhk_lKxVaxD9sXKHcnjndfYw0DdD1zs3KB6XmfMyidKXEDDIoCWC6mml5xG48jRedgNFw-U6r7YzeH300_T5Yo66WOGGRkt45zOHZgO2VGRP4vk/s320/DSC00238.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466882403222501842" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiz5evT787zjqDYJC_effe9-TiQWugZGiPP7SPDJcnZPKoqpuYQw0B3IjnKtow57LxnH9DVeN2tww3AZVz6773y49bbQ65lYqliW3wrbEwl0gDjTM_Q9C7ihJ_g3Nee7lXWudjAeREo620x/s1600/DSC00233.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiz5evT787zjqDYJC_effe9-TiQWugZGiPP7SPDJcnZPKoqpuYQw0B3IjnKtow57LxnH9DVeN2tww3AZVz6773y49bbQ65lYqliW3wrbEwl0gDjTM_Q9C7ihJ_g3Nee7lXWudjAeREo620x/s320/DSC00233.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466883109742568194" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6xzbI9JC_xm5Eg3Eu1G5G61Mi2SLydGiZGo3s5_iExeAmy9QIC_DAmnlEApskdfZGAJrwOB8jP_shI0xzQ1xQjCzgl-xqxMx-6QImWIY5lwuXan2hswUNb9o01esVhMCWyGcCCYJv2oP6/s1600/cristian+2.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 241px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6xzbI9JC_xm5Eg3Eu1G5G61Mi2SLydGiZGo3s5_iExeAmy9QIC_DAmnlEApskdfZGAJrwOB8jP_shI0xzQ1xQjCzgl-xqxMx-6QImWIY5lwuXan2hswUNb9o01esVhMCWyGcCCYJv2oP6/s320/cristian+2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466891827783260994" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='388' height='323' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dxRsIkYYC7gy4zpUHE0zRu36CEfJWmQxGO_ilsqzB16Pg3NIcnQ_PgJJYPbNO9m282JhI0vHOIHzXwPobzs5g' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe><br />(De mängib poistega lutsu, kuid jookseb siis minema)<br /><br />Teekond kestis poolteist tundi ning olime ikka uskumatult väsinud kui lõpuks kohale jõudsime. Istusime kohvikusse maha ning sõime sulanud sokolaadi ja küpsiseid..<br /><br />Ning alles 5 minuti pärast nägime maailma parimat vaadet ühele maailma suurematest linnadest. Mõnikord näeme asju, et mis on liiga suured, et neid kuidagi objektiivi mahutada. Minu jaoks oli vaatepilt võrdne maailmaimega. Sao Paulo tõelist ulatust on ehk mingil moel võimalik tajuda ainult kahes kohas - Jaragua mäe tipus ja google.mapsi lehitsedes.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEji5imki2ne4wbPoP0v7BjAKMKtmJjrmGqQ_ksG2OEMN1SWB2XcdCJGFn78e1iXgTyAEPDkar4x5UEGg9lDXbf9HbtYtCtNGQT9gjZIeKPOAb4fm2Pta3j7JlW9QuXVkWw7Sv9hnh0nIi0G/s1600/cristian+1.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 241px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEji5imki2ne4wbPoP0v7BjAKMKtmJjrmGqQ_ksG2OEMN1SWB2XcdCJGFn78e1iXgTyAEPDkar4x5UEGg9lDXbf9HbtYtCtNGQT9gjZIeKPOAb4fm2Pta3j7JlW9QuXVkWw7Sv9hnh0nIi0G/s320/cristian+1.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466888676879110674" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Need valged täpid pole kivikesed. See on Sao Paulo. Rios on palju ilusaid vaateid, kuid mitte midagi sellist.<br /><br />Pöörake tähelepanu silmapiirile - selle kõige lõppu ei ole näha. Näha võib vaid pilvi, lennukeid ja allpool lendavaid helikopterid. Kõik need majad võivad asuda 20, 30 või 50 km kaugusel. Tekib ehk sama küsimus kui vaadates Egiptuse püramiide või Semiramise rippaedu: milleks kõik see ?<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCfK5ZGqUs5r2qbnQXJaDj4CAcXiv8Kbpxq2wy2XI-WmFvJi6jl3xFqEAcvcTZt9ofGE16HChe0dyZRs-cLeN9qfJjv96cwM7qgHJgrQsb116Db23kYsVGG-KXQjjQKm8ZYrzaCOxY02Ye/s1600/DSC00251.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCfK5ZGqUs5r2qbnQXJaDj4CAcXiv8Kbpxq2wy2XI-WmFvJi6jl3xFqEAcvcTZt9ofGE16HChe0dyZRs-cLeN9qfJjv96cwM7qgHJgrQsb116Db23kYsVGG-KXQjjQKm8ZYrzaCOxY02Ye/s320/DSC00251.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466889132530605666" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcjFe09WqdEIOpbppacP1A1pOaH2iLQ9eHaTCxPxYKs9HEm7QTvkgTHiLp25oucmZ5cwmNFVNajCF_-UIdpwbSrTjj7cWc1fPVu_x8oIiRVRuUfigIDCS4rccormGl6WjZSWcWhl3dbcIn/s1600/DSC00248.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcjFe09WqdEIOpbppacP1A1pOaH2iLQ9eHaTCxPxYKs9HEm7QTvkgTHiLp25oucmZ5cwmNFVNajCF_-UIdpwbSrTjj7cWc1fPVu_x8oIiRVRuUfigIDCS4rccormGl6WjZSWcWhl3dbcIn/s320/DSC00248.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5467054558133077218" border="0" /></a><br /><br /><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='383' height='317' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dyrrxBxLXU-HRYpNc_erFRtf3c9JVvRflEdJCymRS1QIKg7CWWqO4wfraJoAIf8q1SCW0b4LjL7kRNrg-9rBQ' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe><br /><br />(JÄTKUB...)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCfK5ZGqUs5r2qbnQXJaDj4CAcXiv8Kbpxq2wy2XI-WmFvJi6jl3xFqEAcvcTZt9ofGE16HChe0dyZRs-cLeN9qfJjv96cwM7qgHJgrQsb116Db23kYsVGG-KXQjjQKm8ZYrzaCOxY02Ye/s1600/DSC00251.JPG"><br /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCfK5ZGqUs5r2qbnQXJaDj4CAcXiv8Kbpxq2wy2XI-WmFvJi6jl3xFqEAcvcTZt9ofGE16HChe0dyZRs-cLeN9qfJjv96cwM7qgHJgrQsb116Db23kYsVGG-KXQjjQKm8ZYrzaCOxY02Ye/s1600/DSC00251.JPG"> </a>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-68280721326523085342010-05-01T15:23:00.000-07:002010-05-02T19:01:10.412-07:00kultuuriaspektidestSao Paulo on nii rahvuskultuuride sulam kui ka tänapäeva Brasiilia kultuuripealinn. Ehk pole siin sellist tugevat "brasiilialikku kultuurhingust" ja imidzit nagu Rio vanalinnas või paljudes teistes kohtades, mis rohkem stretüüpidele vastavad. Sao Paulo kultuur on rohkem multikultuursem, samas sisaldab puhtal kujul paljut sellist, mis immigrantidele põlvkonnad siia 150 aasta jooksul toonud on. Ning Sao Paulos on kõik alati uus ja pidevas arengus, ajalugu ei loeta sajandites vaid aastakümenetes.<br /><br />Igal hetkel võib leida mõne huvitava kultuurisündmuse. 2 nädalat tagasi oli siin Lõuna-Ameerika kõige tähtsam dokumentaalfilmide festival, mille kohta võib lugeda Mele artiklist. Filmifestivalil olid vaatluse all paljud Brasiilia igapäevareaalsuse kõige tervamad sõlmküsimused:<br /><br />http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10642:suur-annus-tott-kuemne-paeevaga-&catid=4:film&Itemid=3&issue=3297<br /><br />Mõned nädalad tagasi käisin Liberdade - Jaapani linnaosas - söömas sushit. Liberdade ongi väike Jaapan.<br /><br />Ning laupäeval käisin ka Vila Madalena laadal Benedito Calixto väljakul, mida peetkase seal igal laupäeval. Seal näeb palju Vila Madalena boheemlaslikku isloomu - laadal saab aru miks vila madalena on vila madalena. Seal müüakse palju kunsti, raamatuid, muusikat ja vanakraamitooteid. Saab maitsta erinevaid suupisteid, jäätisi, maiustusi. Näeb palju sambat, bossanovat ja muid muusikastiile, mida siin aastakümnete jooksul on viljeldud. Kõigest sellest annab päris hea ülevaate see tore video:<br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/Gnes6TkJkV8&hl=pt_BR&fs=1&"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/Gnes6TkJkV8&hl=pt_BR&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-7827509219977377312010-04-29T19:21:00.000-07:002010-05-02T19:23:48.228-07:00Brasiilia jalgpallist..Mõnikord võib õhtuti kuulda kogu linna haaravat kummalist müralaviini. Tähelepanelikult kuulates on võimalik eristada autosignaale, karjeid, ilutulestikke... See kostab baaridest, kodudest, tänavalt igalt poolt samal ajal ning kõrghooned vaid võimendavad seda. Kui sa ei tea mis see on, pole üldse võimalik aru saada, mis see on. Kõige tugevam on see müra loomulikult Corinthiansi värava ajal...<br /><br />See on värav Brasiilia jalgpallis. Ükskõik milline värav, kuid kui tegemist on oma meeskonnaga, siis on müra totaalne.Brasiilia jalgpall on emotsioon ning paljudele kõige olulisem asi maailmas.<br />Brasiilia jalgpall on religioon ning hoopis teistmoodi kui Euroopas. Saan sellest juba mõndagi aru. Kuigi pigem sarnaneb see showga kui tõelise võistlusega. Taktikat väga ei räägita ning kaitset pole üldse olemas. Küll aga võib koguaeg näha imeliselt ilusaid väravaid ning lugeda lehtedest erinevaid intriige. Inimesed on selle järele sõna-otseses mõttes hullud.<br /><br />Muidugi on see igapäevaelu ja brasiilaseks olemise ülitähtis osa. Jalgpallist võib rääkida igal pool ja kõikides ühiskonnakihtides. USPis näiteks õhtul bussiga koju tulles võib palju erinevate mängijate, tulemuste jne. kohta õppida. Nii palju kui ma aru saan muidugi. Ning on loomulik, et igal brasiillasel on "oma tiim." See tähendab meeskond, millele ta kõigest hingest pöialt hoiab. See valik toimub juba maast-madalast ning tavaliselt kaasneb koos perekonnaga.<br /><br />Jalgpalli ajalugu on samasuguse Brasiilialiku fenomeni ajalugu kui karneval. Jalgpall saabus siia juba 19. sajandi lõpus koos meremeestega Euroopast. 1950. aastateks oli jalgpall muutunud juba kõikides Brasiilia perekondades kõige tähtsamaks ajaviitevormiks. Ning nagu ikka leidis üha suuremat populaarsust vaesemate elanikkonna kihtide seas - "jalgpall muutus valgest mustaks."<br /><br />Jalgpalliajaloos kõlab kõige tugevamalt just aasta 1950. Brasiilia korraldas esimest korda MMi ja läks turniirile vastu suure favoriidina. Oli loomulik, et jõuti finaali Rio Maracana staadionile kus kohtuti lõunanaabri Uruguguayga. Mängu vaatas üle 200 000 (!!!) inimese, mis on kõikide aegade publikurekord. Bras. läks juhtima 1:0....<br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/wYKzZRN0U6o&hl=pt_BR&fs=1&"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/wYKzZRN0U6o&hl=pt_BR&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object><br /><br />(pöörake tähelepanu ajaloolistele kaadritele 1950. aasta Riost)<br /><br />Kuid siis lõid uruguylased 2 vastuseta väravat ja viisid Kuldse Jumalanna Montevideosse. Oldi valmistunud peoks... kuid lõpuks oli kogu Brasiilia oli leinas. Tegemist oli 20. sajandi suurima rahvusliku tragöödiaiaga, mis on jätab ilmselgelt varju isegi sõjaväelise riigipöörde 1964. aastal...<br /><br />Kuid sellest kaotusest õpiti, sest brasiilased said just sellel aastal aru, et selles mängus pole keegi suurem kui nemad. Väike Pele nägi siis oma isa nutmas ja ütles talle, et võidab talle Copa. 8 aastat hiljem tõi ta esimese, 1962. aastal teise, 1970 aastal kolmanda. Juba noorem generatsioon domineeris maailma staadionitel 1994. ja 2002. aastal. Mis juhub 45 päeva pärast?<br /><br />Sao Paulos tegutseb 3 "Suurt" Brasiilia jalgpallimeeskonda: Corinthians, Palmeiras ja Sao Paulo FC. Need klubid oma sama tugevate traditsioonidega kui Euroopa suured klubimeeskonnad ning nende ajalooga oli tutvuda päris põnev. Sao Paulo FC on Brasiilia ja kogu Ladina-Ameerika kõigi aegade kõige edukam jalgpalliklubi. Temale kuulub Sao Paulo kõige suurem staadium Morumbi, mis mahutab 80 000 pealtvaatajat (minu kodust asub see aga väga kaugel). Brasiilia suurim on muidugi Rio legendaarne Maracana, kuhu mahub vist pea 100 000 inimest. Tänapäeva Sao Paulo FC on aga 3 suurest kaugelt kõige ebapopulaarsem, seda temaga käib kaasas teatud "elitistlik" maine.<br /><br />Tegelikult on Sao Paulo kõige traditsioonilisem vastasseis Palmeiras- Corinthians. Sao Paulo on küll edukas, kuid tegelikult on kõige suurem Corinthians. See on kõige populaarsem jalgpalliklubi<br />SP ning ülebrasiilialiselt võistleb selle tiitli pärast Rio Flamengoga. Loomulikult seostuvad need jalgpalliklubid tuhandete favelelanikega Brasiilia suurlinnades. Corinthiansi fännid on tuntud ka halva käitumise ja pideva vägivallatsemise pärast. Kuid olen kolme siin viibitud kuu jooksul aru saanud , et just see on "rahva meeskond," mis ühendab kõiki sotsiaalseid klasse. Ning statistika: 100 inimest on 85 corinthianod, 6 toetavad Palmeirast, 5 sao paulot ning ülejäänud... seepärast on Corinthians ka minu meeskond.<br /><br />Käisin mina kaa Corinthanansi ja Medellini Independente (Columbia) mängu vaatmas, mis toimus rahvusvahelise võistlusarja (Copa Libertadores) raames. Kuna staadion asus minu kodule lähedal, siis oli sinna lihtne saada. C. mängib halvas munitsipaalstaadiunil, mis pole kuidagi võrreldav nende Hispaania väljakutega, kus ma käinud olin. Kuid õhkkond oli eriline. Ettevaatlik muidugi pidi olema, seepärast panin selga neutraalsed, natukene Corinthiansi värvi riided.<br /><br /><br /><object width="480" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/njmQ_LX7Bgk&hl=pt_BR&fs=1&"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/njmQ_LX7Bgk&hl=pt_BR&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="385"></embed></object>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-11375312300669298242010-04-13T16:42:00.000-07:002010-04-19T07:48:29.223-07:00favela saalihoki Sao Paulo tänavalastega<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjk7pGfjnCLSslh1yyMGcMi7ShvaaPHlPqBjGw_homAXVXHiw6CF39wy83oc9gsG1hHcles8Z6xQeCj1A_pK2rylIcxgT7psKBOrnJjFXkii2tRWpnCzhlgMq3QC1c8B9F60ZoSbW69_PT/s1600/20100208_1294820806_dsc00065.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjk7pGfjnCLSslh1yyMGcMi7ShvaaPHlPqBjGw_homAXVXHiw6CF39wy83oc9gsG1hHcles8Z6xQeCj1A_pK2rylIcxgT7psKBOrnJjFXkii2tRWpnCzhlgMq3QC1c8B9F60ZoSbW69_PT/s320/20100208_1294820806_dsc00065.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5461673706306981410" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Vahel sattub inimene sellisesse kohta, mille järele ta on mingit kummalist igatsust tundnud, kuigi ta seda asja kunagi reaaselt näinud pole. Olen väga rõõmus, sest suure tõenäosusega saan hakkada osalema ühes spordiprojektis, mis hõlmab kahte minu jaoks tähtsat asja. Alustan algusest.<br /><br />Saalihoki on sport millega ma Eestis palju aastaid tegelenud olen. Kahjuks pole ma terviseprobleemide tõttu viimase kolme aasta jooksul saanud väga palju treenida. Kuid seda rõõmsam olin, et selle spordialaga tegeldakse natuke ka siin Brasiilias, muidugi omal eriskummalisel moel. Muidugi veendusin veelkord, et Sao Paulost võib leida kõike.<br /><br />Brasiilias on oma saalihokiföderatsioon, kus on oma 20 mängijat, kes iganädalaselt tublisti treenivad. Ka mina käin nendega nüüd mängimas. Meie treeningut toimuvad Armeenia spordi- ja kultuurikeskuses, mis on ehitatud sealt saabunud inimeste rahaga.<br /><br />Need minu meeskonnakaaslased on muidugi täiesti valged clase media ehk kesklass. Mind teeb aga kõige rõõmsamaks see, et peale treeningute on mul võimalik osaleda ka ühes nn. sotsiaalses spordiprojektis vaeste piirkondade lastega.<br /><br />Tegelikult teadsin tänavalaste saalihokiprojektist juba enne. Paar kuud tagasi (enne SP-sse tulekut) surfasin netis ning sattusin Floorball for All all kodulehele ( http://www.floorball4all.info/). See on Sveitsi mittetulundusorganistasioon, mis organiseerib saalihoki arengut mitmetes maailma vaestes piirkondades. Ka Sao Paulo koos oma kõige meeletumate faveladega on selle programmi üks sihtmärke. Saalihoki ja tänavalapsed....ning ka minul on võimalus selle nüüd kõigile sellele oma väike panus anda.<br /><br />Brasiilias teeb see organisatsioon koostööd evangeelsete religioossete organisatsioonidega, mis erinevaid sotsiaalseid projekte organiseerivad. Evangeelne kirik, mis Brasiilias viimastel aastakümnetel väga populaarseks muutunud, organiseerib oma kirikutes suurt hulka vabatahtlikku tööd. Seda nimetatkase siin sotsiaalseks tööks (trabalho social). Nendes keskustes töötab ka väga palju välismaa vabatahtlikke.<br /><br />Sport on üks peamisi vahendeid muutuseks. Sport peaks lastele tegevust andma ning eelkõige hoidma neid eemale tänava pahedest - kuritegevusest ja narkootikumidest.<br /><br />Ning nii uskumatu kui see ka ei ole, mängitakse nendes nendes kirikutes tihti... saalihokit.<br />Viimase kahe nädala jooksul oli aga käimas spetsiaalne koolitus, mida viisid läbi siia kuuks ajaks Floorball4All projekti raames siia saabunud mõned hea tasemega Sveitsi saalihokimängijad. Seda organiseerid muidugi teised sveitslased ja brasiillased, kes Sao Paulos evangeelsetes keskustes igapäevaselt tänavalastega tegelevad.<br /><br />Eelmisel laupäeval korraldati turniir kõikidele selles projektis osalevatele inimestele. Ka mina läksin koos oma meeskonnakaaslastega sinna. Tegemist oli väikese turniiriga eri vanusegruppide meeskondade vahel, kus kõik selles projektis osalevad inimesed kaasa lõid. Saalihokimäng toimus kirikus, kuhu oli selleks puhuks ehitatud tõeline areen. Enne mänge peeti meile ka väike religioosne jutlus.<br /><br />Need on fotod, mis on üleval Floorball4All kodulehel. Nadine (üks projektis osalev väga kena sveitsi saalihokitüdruk tegi ka meie üritusest palju pilte, kuid kahjuks pole need veel kodulehele jõudnud).<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9ZNyMaoAN4UbEG0QeY7SJ6AaJMADXll1H3tSWLtbsN4T-rU6L_Iju9wEyBwYnDE6y9NlnlaX5dLCCGIk0wqL-t-z_PVprap3E3NIzASwHhJf1SJ9LRmxPEUJzAzuFLcpTuVU07XgSty2U/s1600/20080531_1871585725_bra9.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9ZNyMaoAN4UbEG0QeY7SJ6AaJMADXll1H3tSWLtbsN4T-rU6L_Iju9wEyBwYnDE6y9NlnlaX5dLCCGIk0wqL-t-z_PVprap3E3NIzASwHhJf1SJ9LRmxPEUJzAzuFLcpTuVU07XgSty2U/s320/20080531_1871585725_bra9.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5461671135453153938" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfyw71vvl0Okctw07wM72AmAcum-AueRlCS-CxRzdd3zw5w-i3ApJo8fvm96-omglMXRAXfSB-T0U4DvPgIwJ2FEXiVU2lUtePOjYexO_C71SCxEMdclOzh_HslsriErwmO4S44GBCcYAp/s1600/20080824_1839061457_jungs.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 250px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfyw71vvl0Okctw07wM72AmAcum-AueRlCS-CxRzdd3zw5w-i3ApJo8fvm96-omglMXRAXfSB-T0U4DvPgIwJ2FEXiVU2lUtePOjYexO_C71SCxEMdclOzh_HslsriErwmO4S44GBCcYAp/s320/20080824_1839061457_jungs.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5461671314953531026" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjvb_Bmsrf5dc-Xq9p2ylr_Ls2hQOVIzmoSAyyJ_LcdpunAPh7PADsae54ZrYA_KpP3GPUMqPuOJRAIXQM9yP1_cvEZgj4Y1wEHGg0WSi0Ic_5aXcZZwWJdqLpSkhsznAHT6x3zh3jmmJu/s1600/20080531_1590434174_bra6.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjvb_Bmsrf5dc-Xq9p2ylr_Ls2hQOVIzmoSAyyJ_LcdpunAPh7PADsae54ZrYA_KpP3GPUMqPuOJRAIXQM9yP1_cvEZgj4Y1wEHGg0WSi0Ic_5aXcZZwWJdqLpSkhsznAHT6x3zh3jmmJu/s320/20080531_1590434174_bra6.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5461677053978549042" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Sõnadega seda edasi anda on raske. Kõik need lapsed ja noored olid uskumatult rõõmsad. Nad oli muidugi kõik tumeda nahavärviga (kirdeosa sisserändajate lapsed) ning mitte üldse sellised nagu inimesed minu linnaosas või ülikoolis. Väikeste mänge vaadates mõistsin, et seal niiviisi saalihokit mängides ei ole nad üldse teistmoodi lastest Eestis, Rootsis ega Sveitsis. Kuid nende reaalsus ja argipäev on kardinaalselt erinev. Suurem osa neist oli pärit kõige vaesematest perekondadest, kelle elu on meil raske ette kujutada. Olen seda siin väga palju näinud, kuid ma ei suuda seda veel paberile panna. Siiski, seda rõõmsamaks muutis mind see, kui õnnelikumaks see mäng neid lapsi tegi. Saalihoki ei jää jalgpallile mitte kuidagi alla.<br /><br />Rääkisin väga paljude lastega ja vabatahtlikega, kes seal töötavad. Rääksin lastele ka Eestist ja ning mida ma ise siin Brasiilias teen. Mattias Iseali, kes töötab Sao Paulo tänavalastega juba peaaegu kümme aastat, rääkis mulle elust Grajau favelas, (mis asub minu linnaosast 30 km kaugusel). Tema ja tema perekond töötavad religioosses keskuses, mis proovib sealsetele vaestele lastele mingitki lootust anda.<br /><br />Mattias koos oma keskuse noortega.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHggbGfU0Ln_Z1Qek8PQVBUGzZz8PQPKuxAxj0vprLSYcO3p16m1whgJNnzQVY66qBCS3PgqjwlhidIH_4Z1EPmccVf61254Ih-rJNduH0rgfK8T0kB17Y82BT91nYqlH9BWrA5saue08C/s1600/20080531_1393404798_bra8.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHggbGfU0Ln_Z1Qek8PQVBUGzZz8PQPKuxAxj0vprLSYcO3p16m1whgJNnzQVY66qBCS3PgqjwlhidIH_4Z1EPmccVf61254Ih-rJNduH0rgfK8T0kB17Y82BT91nYqlH9BWrA5saue08C/s320/20080531_1393404798_bra8.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5461670673056539970" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Sain ka nende koolitust läbi viivate Sveitsi saalihokimängijatega kohe sõbraks. Lõpuks korraldasime veel näidismängu sveitslaste ja Brasiilia vahel. Mäng oli erakordselt tuline, sest 2 sveitsi poissi oli endised U-19 koondise mängijad. Aga võitsime 3-2, mis oli tagantjärele mõeldes küll taevast kukkunud ime. Mina muidugi mängisin Brasiilia poolel ning lõpuks olid Sveitsi endised U-19 koondise mängijad sunnitud meie paremust tunnistama. Kõige tähtsam oli aga see, et see mäng jättis kõikidele neile väikestele ja suurematele kustumatu mulje...<br /><br />Loodan väga, et saan edaspidi selles kõiges mingil viisil kaasa lüüa. Leppisin Mattiasega kokku, et võib-olla saan ühes kesklinnas asuvas keskuses hakata läbi viima saalihokitreeninguid. Esialgu on kõik muidugi veel ebakindel, kuid nad olid minu teenetest väga huvitatud..marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-22021381622115489932010-03-31T12:58:00.000-07:002010-03-31T15:58:34.607-07:00Paraty<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXw5jF6_ePexCscliRj_37z-6Pvrl-w0APydkecI_fCEcCjz-bD2l_4dN3Ndpl1kGV1D-iBaZMCDPwE5KZx-lmfbe5o5br-BfCH228ijDEsEIj-DJjzKbm9YP60tsvhWbQbPTfsntDYg89/s1600/paraty2.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 242px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXw5jF6_ePexCscliRj_37z-6Pvrl-w0APydkecI_fCEcCjz-bD2l_4dN3Ndpl1kGV1D-iBaZMCDPwE5KZx-lmfbe5o5br-BfCH228ijDEsEIj-DJjzKbm9YP60tsvhWbQbPTfsntDYg89/s320/paraty2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5454936114070753346" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><span style="text-decoration: underline;"><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /></span><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihdcVCQhSugJU9UL8NAxcXMzrQLg9SS5spKrPxfvm69uMDmcXpII0dDcZQKTO64w8v3LPgfL-S4powYiWK1uokcSq_m3BVyRvYNTi4byxwuN_imL6BHPS3Loszub3eQFTTTrt6w0HUzRz_/s1600/historic-paraty.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihdcVCQhSugJU9UL8NAxcXMzrQLg9SS5spKrPxfvm69uMDmcXpII0dDcZQKTO64w8v3LPgfL-S4powYiWK1uokcSq_m3BVyRvYNTi4byxwuN_imL6BHPS3Loszub3eQFTTTrt6w0HUzRz_/s320/historic-paraty.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5454930931150591602" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Paraty on väike koloniaallinnake Rio de Janeiro osariigi rannikul, mis asub Sao Paulost umbes 330 km kaugusel. Algamas oli Semana Santa ja otsustasime minu sveitsi sõbra Florianiga mõneks päevaks sinna sõita.<br /><br />Tänapäeva Paraty on muidugi midagi turistidele, kuid siin asus 17.-18. küllaltki suure tähtsusega sadam, kust transporditi Minas Geraisi osariigist kaevandtud kulda Euroopasse. Sellest ka need imelised koloniaalstiilis munakivitänavad.<br /><br />Paraty on uskumatult ilus koht, kus kõik unistused Brasiiliast tõeliseks muutuvad. Vaevalt oskaks keegi ette kujutada meeldivamat troopilist koloniaalinnakest. Paraty vanalinna moodustasid madalad koloniaalstiilis majad, mis mulle niiväga meeldivad. Kõik on imeliselt rahulik nii päeval kui ka öösel. Inimesed on toredad ja avatud. Polnud pidutsevate inimeste masse, mis vallutavad vaheajanädala jooksul peaaegu kõik rannikulinnad.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgp5gVArL3-YViDMfxL0OmoOTw52Oo5h_pJcDSWutRTqldAqUwsBmv1DxPErI_Q6SnDubiEU_ocLxwf2_wrxqFy3GWCiF_7iX-OcQyHuymG6JSNhrPx7ndpkSE09ztoUN4Lqk96-iF1DD5B/s1600/paraty_2009.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 204px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgp5gVArL3-YViDMfxL0OmoOTw52Oo5h_pJcDSWutRTqldAqUwsBmv1DxPErI_Q6SnDubiEU_ocLxwf2_wrxqFy3GWCiF_7iX-OcQyHuymG6JSNhrPx7ndpkSE09ztoUN4Lqk96-iF1DD5B/s320/paraty_2009.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5454931032389135986" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Restoranides on võimalik nautida lahest värskelt püütud kalaroogi ning proovida kohalikku cachacat (mis on Brasiilia suhkruroost valmistatud kange alkohol). Suveniiripoodides võib tutvuda igat sorti kohalikku käsitööga. Pärast ujumist võib juua jahedat kookosepiima või värsketest puuviljadest pressitud mahla. Õhtul võib istuda samades baarides, et proovida caipirinhat. Samal ajal kostab nende vanade tänavate vahel lokaalidest erinevaid sambarütme. Mida veel võiks soovida. See on just selline Brasiilia, mida tahaks oma lähedastega jagada. See on selline Brasiilia, millest on meil nii imeliselt lihtne aru saada...<br /><br />Randasid on linna ümbruses mitu ning vesi on soe. Umbes 30 kraadi, mis on minu jaoks juba väga tavaline. Esimest korda sain ennast rannas tõeliselt vabalt tunda ja ei pidanud oma asjade pärast muretsema. Seepärast hakkasin<br /><br />Ujusin mitu korda päris lahe keskele. Vees nägin mitu korda delfiine veest välja sulpsamas. See loodus on lihtsalt imeline, sest kõikjal ümbruses võimutseb troopiline Atlandi vihmamets.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUujPMPbJi9DwQar-X2CEvTNNsyj1-byuMyDtVhyiSFBzquK9ElB33JSyYmpP8xAUQYdwU22EkanupEBdllYdX2XotawXhRr4R0ctpZJXDpFG2oyASX_6L_41wxDA4An6-WilI4NfAdYwg/s1600/paraty3.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 238px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUujPMPbJi9DwQar-X2CEvTNNsyj1-byuMyDtVhyiSFBzquK9ElB33JSyYmpP8xAUQYdwU22EkanupEBdllYdX2XotawXhRr4R0ctpZJXDpFG2oyASX_6L_41wxDA4An6-WilI4NfAdYwg/s320/paraty3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5454932196125084034" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvfFRyWzOX-DKl3VhC5aUYu1yn8Lr2KILlBXx44zZ6w14u2-hEqz_D4hgMWWU9x6hyJNBnlwMEnHkdm8_tImYWocLwzAGPAa5d6Qf60BAzKBxhjVTlkPoiu1EkYY7H4JUBw-aQH1iTEoAA/s1600/Paraty_Tartaruga.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 241px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvfFRyWzOX-DKl3VhC5aUYu1yn8Lr2KILlBXx44zZ6w14u2-hEqz_D4hgMWWU9x6hyJNBnlwMEnHkdm8_tImYWocLwzAGPAa5d6Qf60BAzKBxhjVTlkPoiu1EkYY7H4JUBw-aQH1iTEoAA/s320/Paraty_Tartaruga.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5454935633802213602" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5_HA50V6e2esnsBq1fZEUeyFfURCrKZJvrkDKijXyKnIZyVA7gnVxnEY1_LCcHY8waLCKhPFQ1zcwDEBduhX8qJCmblFiDDYLHMwVSz_IP6nR5KVehGGOFAhUUE7UYlKCC1DW5GNJZABQ/s1600/Paraty_Golfinho.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 230px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5_HA50V6e2esnsBq1fZEUeyFfURCrKZJvrkDKijXyKnIZyVA7gnVxnEY1_LCcHY8waLCKhPFQ1zcwDEBduhX8qJCmblFiDDYLHMwVSz_IP6nR5KVehGGOFAhUUE7UYlKCC1DW5GNJZABQ/s320/Paraty_Golfinho.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5454935910747005090" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Kui mõne päeva pärast Sao Paulosse tagasi jõudsin, tundsin, et midagi oleks nagu puudu. Igatsesin tagasi Paratysse.marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-67820415126665605242010-03-23T19:12:00.000-07:002010-03-23T19:25:55.946-07:00naturaÜheski maailma riigis ei ole rohkem loodust kui Brasiilias. Sõna otseses mõttes, sest üheski riigis pole rohkem taime ja loomaliike. Söögilaual leidub puuvilju, mis ei kasva mitte üheski maailma riigis ning mida teavad ainult brasiillased. Minu jaoks on need enamasti liiga intensiisvse maitsega. Looduses peitub üks osa Brasiilia meeltust potensiaalist. Kas mitte ei kasva aidsi ja vähi ravimid just Amazonase vihmametsas?<br /><br />Kahjuks on brasiillased sellest imelisest mitmekesisuset alles viimastel kümnenditel aru saanud. <br /><br />Siin on mõned pildid, mida ma Sao Paulo parkides tegin. See on üks imipisike tükike Atlanadi vihmametsast, mis kunagi kogu Brasiilia lääneosa kattis..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrnlgh5rHB41Y30IqcmuMSBPmOPK7PKYZo8WcMdZIWEVH8To8jawLpfw2h2dzYa4H3TPHVf5vOvm7_e_LQxzN-oIdyFBeMODaqkz0IdHUwZumkLWsUKwBGYfRrEET9J1A-frHggavsHQ6T/s1600-h/DSC00117.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrnlgh5rHB41Y30IqcmuMSBPmOPK7PKYZo8WcMdZIWEVH8To8jawLpfw2h2dzYa4H3TPHVf5vOvm7_e_LQxzN-oIdyFBeMODaqkz0IdHUwZumkLWsUKwBGYfRrEET9J1A-frHggavsHQ6T/s320/DSC00117.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452019449415632322" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVWtPUvP4NuPe1UZtcqL7eXmwya_ShTCtZwy2I0Asck8uJE-0ADLUk3fWm2LQ0TAH8BDuHxPiaMAtjnarOLa10HBmfUqR9CBMj36oVroy9G9B7ohUceewyFuJEYNS1Gk_EHex_8qYNf6PB/s1600-h/DSC00119.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVWtPUvP4NuPe1UZtcqL7eXmwya_ShTCtZwy2I0Asck8uJE-0ADLUk3fWm2LQ0TAH8BDuHxPiaMAtjnarOLa10HBmfUqR9CBMj36oVroy9G9B7ohUceewyFuJEYNS1Gk_EHex_8qYNf6PB/s320/DSC00119.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452019931600877570" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikcT4YekmoefuexftEPcANRgJb8TOYEcb0nX0X87rxFMbrWHAme9VAYHnJzpdwhyphenhyphenSLNGepUAroAMGyUdX97gRi57bkqop5L9gkCceqwxamvVtxgexu3G839aEQ5u8pApX_bZZgjUk0CgaP/s1600-h/DSC00120.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikcT4YekmoefuexftEPcANRgJb8TOYEcb0nX0X87rxFMbrWHAme9VAYHnJzpdwhyphenhyphenSLNGepUAroAMGyUdX97gRi57bkqop5L9gkCceqwxamvVtxgexu3G839aEQ5u8pApX_bZZgjUk0CgaP/s320/DSC00120.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452020553499159618" border="0" /></a>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-882087883510549012010-03-21T16:29:00.000-07:002010-03-21T22:35:28.980-07:00primaveraKevad on saabumas ning loodus ärkab pikast unest. Lumi hakkab sulama. Brasiilias on märts aga esimene sügiskuu. See on varalahkunud Elis Regina üks ilusamaid laule. Aguas del Marco ehk "Märtsikuu vesi." "Märtsivesi" on pehme ja soe vihm. Samahästi võib see tähendada kaa lumesulamisvett.<br /><br /><object width="445" height="364"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/xRqI5R6L7ow&hl=pt_BR&fs=1&color1=0x3a3a3a&color2=0x999999&border=1"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/xRqI5R6L7ow&hl=pt_BR&fs=1&color1=0x3a3a3a&color2=0x999999&border=1" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="445" height="364"></embed></object>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-19844381907825505772010-03-14T17:13:00.000-07:002010-03-17T08:56:59.261-07:00emotsioon<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhml3XT88MiQqdEHB68DArwoO-fzqWLymTwFQS-VQHZ4Y6Xz-29zzvUglRj-FaEeYS9fRKidR8GhCb1aHYu0rtUp24-LDfhWYPMREqiBnAMu63NO1U0dXTl0z36qtHvfwi0nAFwELo6XoSg/s1600-h/DSC00084.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhml3XT88MiQqdEHB68DArwoO-fzqWLymTwFQS-VQHZ4Y6Xz-29zzvUglRj-FaEeYS9fRKidR8GhCb1aHYu0rtUp24-LDfhWYPMREqiBnAMu63NO1U0dXTl0z36qtHvfwi0nAFwELo6XoSg/s320/DSC00084.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5449632300885388962" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Brasiilia elu on emotsioon. Kõik ümbritsev tekitab teravaid ja unustamatuid emotsioone, mida on tihti raske sõnadesse panna. Iga inimene, kes vähegi tahab märgata, näeb teda ümbritsevat paradiisi ja põrgut. See tähendab, et väga palju siinseid "asju" on kõige paremad ja erilisemad maailmas, osad aga kõige hirmuäratavamad, ohtlikumad või kurvemad. Mõlemad poolused tunduvad lihtsalt meeletult haaravad.<br /><br />Kõik see tekitab uskumatu põnevuse tunde - tunde, et viibid iga päev ja iga hetk ülioluliste sündmuste keskel. See ongi peamine põhjus, miks mulle siin meeldib. Ma pole kunagi varem midagi sellist näinud ega tundnud.<br /><br />Olulisi sündmusi toimub siin tõesti koguaeg. Minu jaoks pole olulised sündmused mitte näiteks Coldplay või Metallica kontserdid (mis osasid välisüliõpilasi vaimustasid). Midagi muud.<br />Ka rääkimine huvitavate inimestega ja nende arvamuste teadasaamine. Siin blogis ma ju tuginengi erinevate inimeste ja eelkõige minu enda subjektiivsele arvamusele...<br /><br />Käisime nädalavahetusel meie sõprade korteris peol, mis asub ühe kesklinna betoonhiiglase 25 korrusel. Sealt kõrgelt avanes imeline vaade, mis kindlasti sarnaneb New Yorgile, Tokyole jne. Ma pole New Yorgis käinud, kuid arvan, et Sao Paulo ja Ühendriikide suurlinna vaated on mitmest aspektist sarnased. Muidugi, mõlemas linnas on meeletul hulgal kalleid ja vähem kallimaid poode, restorane, baare ja klubisid, aga ka muuseumeid, teatreid, raamatukogusid ja ülikoole. Sao Paulo kesklassi miljonid vaatavad New Yorgis arenevaid komöödiasarju kui ka kodumaiseid telenovelasid. Küll aga olen päris kindel, et Sao Paulo elu on minu jaoks haaravam ja igal juhul emotsionaalsem. Valik, mida teha või kuhu minna on lihtsalt piiramatu.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4xQrriMqMuGDH5M8SycPOAoqoPlB4BGLMb9PWiaIlmQCy4XDpspNCy8JgJGualQbiSaC6Ww7kic4e_M_9OZgFz94qQ5szdxqCtN4VYXT_OIzRfaAKQUZMPNTXfWgyZdXYFuGeFPh__5Fl/s1600-h/SaoPauloCityCenterSkylineNight.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4xQrriMqMuGDH5M8SycPOAoqoPlB4BGLMb9PWiaIlmQCy4XDpspNCy8JgJGualQbiSaC6Ww7kic4e_M_9OZgFz94qQ5szdxqCtN4VYXT_OIzRfaAKQUZMPNTXfWgyZdXYFuGeFPh__5Fl/s320/SaoPauloCityCenterSkylineNight.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5449549600491398770" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Tohutute klaasist kõrghoonete vahel jalutada on tõeliselt võimas tunne. Arhitektuur on igal pool võimas, kuid Sao Paulo kesklinn pole väga turvaline, sest suurema osa tänavatest on hõivanud vaesed kirdeosast pärinevad tumedanahalised sisserändajad. Pimedas seal ringi käia pole tõesti väga mõistlik. Minusugusele blondile gringole on muidugi ikka eriti ohtlik.<br /><br />Kummaline, et just seal väljendub sotsiaane ebavõrdsus kõige selgemalt. Väga palju rikkaid inimesi elab nende saopauloliku arhitektuuriga majade luksuskorterites. Nende all kõnniteel aga magavad vaesed bahialased koos oma väikeste lastega. Selline on kontrast, mis paneb esmapilgul tõeliselt jahmatama. See on kogemus, mida ei ole võimalik kogeda Eestis ega üheski Euroopa maas.<br /><br />Meeletult haaravaid probleemid on vaesus ja ebavõrdsus. Siiski tahan öelda seda, et Sao Paulos hakkab mulle enam silma eelkõige koostöövalmidus kui konflikt. Minu jaoks on Sao Paulo kõige haaravam fenomen just inimeste töökus - töö, et vaesuset väljuda. Probleem on selles, et mõnikord jääb puudu sellest esimesest õlekõrrest või niidiotsast. See ongi see suur küsimus, mille 21. sajandi brasiillased lahendama peavad. Vaesed tahavad, et nende elu kiiremini paraneks. Ka väga rikkad teavad, et ainus võimalus on muuta need miljonid favelaelanikud võimalikult kiiresti keskklassiks. Et iga inimene saaks võimaluse. Siis kaovad kuritegevus ja muud ohud demokraatlikue riigikorradusele.<br /><br />Alles 1990. aastatel oli Brasiilia tõeliselt vaene maa, mis vaevles peatumatus inflatsioonikeeris ja mitte-kunagi-lõppevas ladina-ameerikalikus stagnatsioonis. Jõukad ja haritud brasiillased mõtlesid oma maast kui ühest "mahajäänud troopilisest paradiisist." Välismaailm on alati rääkinud imetlusega Brasiilia kultuurist ja loomingulisusest - sambast, karnevalist, jalgpallist jne. - kuid mitte kunagi positiivse tooniga poliitikast või majandusest. Nüüd on aga midagi oluliselt muutnud.<br /><br />Brasiilia on 21. sajandi esimeste aastate jooksul teinud läbi imelise transformatsiooni, millel ei ole paraleeli üheski Ladina-Ameerika riigis. Mulle on räägitud, kuidas inimeste arvamused Brasiilia kohta on viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutnud. Ma pole Brasiilia kaasaja majanduse ja poliitika küsimustes veel väga pädev, kuid olen viimasel ajal tundma õppinud seda, mida välismaailm sellest "viimase kümnendi" Brasiilist mõtleb.<br /><br />Brasiilia on muutunud tõeliseks tulevikumaaks. Viimase kümnendi väga stabiilne majanduskasv ja demokraatlikku poliitilise süsteemi kindlustumine lubab Brasiiliat vaadata potensiaalse Lõuna-Ameerika "supervõimuna". Majandusteaduskonnas räägitakse, et Brasiilia kindlustab varsti endale koha maailma 5 suurima majanduse hulgas. Pole põhjust rääkida ainult sambast vaid ka näiteks bioetanoolist ja paljudest muudest Brasiilia toodetest, mis teiste maade turge vallutavad.<br />Brasiilia on igas mõttes rohkem avatud. Mitte, et brasiilaste iseloom poleks avatud, vaid et ka riik hakkab mitmesuguseid bürokraatlikke piiranguid leevendama. Ka USPi ja teiste Brasiilia ülikoolide kasvav rahvusvaheline avatus demonstreerib seda tendentsi väga selgelt.<br /><br />Sao Paolo on Brasiilia kõige tähtsam linn ja just siin on võimalik kõige paremini tunnetada nende muutuste ulatust ja meeletut dünaamikat, mis uut Brasiiliat iseloomustab. Mõned päevad tagasi toimus kesklinnas õpetajate meeleavaldus, kus osales ilmselt kümned tuhanded inimesed. Ülikoolis võib ka varsti toimuda uus protest rektoraadi vastu. See pole naljaasi - eelmisel aastal aeti üliõpilaste protestimiiting USPis laiali Policia Militari (sõjaväepolitsei) abil. Olen viimastel päevadel rääkinud mitme inimesega, kes nende protestide olemust on mulle põhjalikult selgitanud. Ning ma arvan, et just see on üks märk demokraatliku kultuuri tugevusest. Mina ei näe nendes protestides mitte mingisugust marksistlikku revolutsioonilisust ega sõjakust, mis ühiskondlikku konflikti süvendaks.<br /><br />Brasiilias on alati esinenud meeltult korruptsiooni, kuid tänapäeval astub sellele vastu iseseisev ja verehimuline meedia, mis poliitikute tegusid korralikult kritiseerib (mis ei ole tihti võimalik Eestis). Ma loodan, et just selline kodanike suhtumine ongi mingit uut tüüpi Ladina-Ameerika osalusdemokraatia aluseks..marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-66690751196253729982010-03-06T16:10:00.000-08:002010-03-07T19:43:06.558-08:00USP - Sao Paulo ülikool<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLuZ9C_Whz9g_C4jXDRLAXvHB-Nqfvw9rA6sxCGUtmJKe0Rc2-5wh0lN9-wvlziZonYpg9zVjKWtGaYkSwIBVp5pstp4NiKQefgRC8mYlJqIUsMBqXyV-3NrhIVbPlvPnXGC906NeAPDLZ/s1600-h/uspi+simao.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLuZ9C_Whz9g_C4jXDRLAXvHB-Nqfvw9rA6sxCGUtmJKe0Rc2-5wh0lN9-wvlziZonYpg9zVjKWtGaYkSwIBVp5pstp4NiKQefgRC8mYlJqIUsMBqXyV-3NrhIVbPlvPnXGC906NeAPDLZ/s320/uspi+simao.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5445720722016413922" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJHWNzbTqxYPfsFP1k2FIRpWZ4v6BcQeSpMn2kxu7VDLZBPYXNRW5403DaXw0Fd8-2iueeA44PHFBkDa5BE999h2p7fHjK2-E5aD5VYOFfI0g2FXkxnKrYeXggN2yZ_6jEdrOsUenlR6vA/s1600-h/Pca_relogio_usp.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJHWNzbTqxYPfsFP1k2FIRpWZ4v6BcQeSpMn2kxu7VDLZBPYXNRW5403DaXw0Fd8-2iueeA44PHFBkDa5BE999h2p7fHjK2-E5aD5VYOFfI0g2FXkxnKrYeXggN2yZ_6jEdrOsUenlR6vA/s320/Pca_relogio_usp.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5446102744402786850" border="0" /></a><br /><br /><br /> <br /> <br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0wSEJWBXZ62PVj0MBYfgZQf6-BGFcOjjlQMnMiB600cOiuJN58uzFefgZ3ynXsll0bshqpSN9-neMRtERdZTqgl6gDfBpDTInPpfNwEqLWtPVHZ4XU-6Ra27fiDGjHPyzK1auO9zP53p2/s1600-h/usp_02.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0wSEJWBXZ62PVj0MBYfgZQf6-BGFcOjjlQMnMiB600cOiuJN58uzFefgZ3ynXsll0bshqpSN9-neMRtERdZTqgl6gDfBpDTInPpfNwEqLWtPVHZ4XU-6Ra27fiDGjHPyzK1auO9zP53p2/s320/usp_02.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5445720911118006386" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />22. veebruaril jõudis lõpuks kätte aeg ka akadeemiliste asjadega tegelema hakkamiseks. Ma olin käinud Sao Paulo ülikooli ülikoolilinnakus juba vist esimestel päevadel ja see jättis mulle kujuteldamatu mulje. Seega olin esmaspäeval väga rõõmus kui lõpuks sinna õppima läksin.<br /><br />Olen vist tihti kaevelnud selle üle, kui vähe parke ja muid rohelisi alasid siin meie ümbruses on.<br />Seepärast tundub Sao Paulo Cidade Universitaria otsekui väike eraldi "roheline" linn. Kuid minu "empiirilised teadmised" Sao Paulo kohta on ikkagi veel väga piiratud. Tunnen sellest vast veel ainult ühte sajandikku või tuhandikku. Seepärast on hea kui ma annan lühikese ülevaate sellest linnaosast, kus ma nüüd suurema osa oma ajast veedan. Et sinna jõuda pean muidugi varuma aega vähemalt tund aega - pean sõitma kahe bussiga ning liikluse suhtes ei või kunagi kindel olla. Praegu olen sellega aga juba täitsa harjunud.<br /><br />USPi kampus asub Sao Paulo mõttes ideaalses kohas - mitte kaugel kesklinnast ega ka minu elukohast, kuid samas looduslikult imekaunis kohas. Campuse sees on veel säilinud suurel hulgal Atlandi vihmametsa. On natuke imelik mõelda, et kuidas sellises meeletus tempos kasvanud linnas õnnestus selline looduslik ala säilitada.<br />Ülikoolihooned on kõik muidugi modernsed. Samas hakkavad osad 1960-1970. ehitatud betoonehitused juba natuke lagunema. Kogu selle ülikoolilinnaku kujunemine on oluliselt mõjutatud kuulsa modernistliku arhitekti Oscar Niemeyeri tööst. Kõik need suured avatud ruumid meenutavad minu sõbra Kristjani arvates meenutab natukene pealinna Brasiliat.<br /><br />Sao Paulo ülikool on tänaseks on aga ta kindlasti Ladina-Ameerika üks paremaid ülikoole. Mõnes küsimuses kindlasti ka maailma parimaid. Traditsioonidega pole siin küll mitte midagi pistmist, sest Sao Paulo ülikool asutati alles 1934. aastal. Kõlab uskumatult küll. USP (Universidade de Sao Paulo) on teinud viimaste kümendite jooksul läbi uskumatu arengu ja temast on saanud riigi kõige prestiizem haridussinstitutsioon. Praegu õpib erinevates USPi kampustes kokku ligi 87 000 üliõpilast.<br /><br />Tegemist on täielikult riigiülikooliga, nii et õppimine on siin kõigile tasuta. (Sao Paulos on lisaks USPile veel tohutu hulk eraülikoole). USPisse sisenemine on tõeliselt raske. Loogiliselt peaks see tähendama, et just siia on kogunenud kokku 200 miljonilise Brasiilia kõige andekamad noored inimesed... kuid nagu Brasiilia puhul ikka käivad iga asjaga kaasas erinevad agad. USPi võib olla tõepoolest üks väga hea ülikool, kuid siin õppimine on siiski 90 % riigi elanikkonnast juba sünni poolest välistatud. Iva peitub Brasiilia haridussüsteemis üldiselt, mis on üks viletsamaid kogu Ladina-Ameerikas. Brasiilia omab tohutut majanduslikku potensiaali, kuid kui ta oma haridussüsteemi kiiresti ei moderniseeri, võivad paljud viljad jääda lõikamata.<br /><br />Peamine probleem on see, et era (privada) ja riiklike (publica) koolide vahel on tohutu erinevus. Erakoolid (mina ega minu sõbrad ei tunne mitte ühtegi brasiillast, kes pole nendes käinud. Kui Teie tunnete, andke mulle teada) on hea tasemega, aga maksavad väga palju. Riiklikes koolides oma kogu aeg streigid ning seal ei õpita ühtegi võõrkeelt. Ühesõnaga, inimesed räägivad, et ilma väga hea erakoolita, lisatundide ja eraõpetajatate (mis kõik maksavad muidugi korralikult) pole võimalik USPi ega teiste ülikoolide sisseastumiseksameid ära teha. Kõik see on aga vaid minu esialgne teadmine sellest keerukast probleemist ning proovin seda kindlasti edasi uurida.<br /><br />Ladina-Ameerika ülikool toimib muidugi natukene teistmoodi kui Euroopas ning sellest olen kahe nädala jooksul juba päris hästi aru saanud. Minu teaduskonna nimi on FFLCH (Facultade de Filosofia, Letras e Ciencias Humanas), mis koondab kõiki humanitaar- ja sotsiaalteadustega seotud alasid. Humanitaar- ja sotsiaalteadussed on niisiis ühendatud üheks, mis on minu meelest õige lähenemine. Kokku koosneb see vist 3 või 4 hiiglaslikust õppehoonest.<br /><br />Üldiselt on fflch päris sarnane minu ettekujutusega ühest tõelisest Ladina-Ameerika ülikoolist.<br />Ajaloo- ja geograafia maja on kõige boheemlaslikum. Seda on muidugi raske kirjeldada, kuid suured avatud ruumid ja väga palju rõõmsaid inimesi igal pool. Peaaegu igal õppehoonel on tohutu avatud "fuajee", mis on umbes 5 korruse kõrgune. (Arhitektuuriliselt meenutab siis natukene HTG aatriumi, veel rohkem aga näiteks Tallinna 21. keskkooli sisemust, kuid kõik on muidugi kolm või neli korda mastaapsem). Kindel on aga see, et paljudele seintele on joonistatud, maalitud või soditud kõikvõimalikke marksistikke, anarhistlikke, patsifistlikke, Usa-vaenulikke jne. kirju, mis on tõeliselt toredad. Igal pool on üleval ka mitmesugused loosungid, mis kutsuvad tudengeid üles valitsusevastasele ülestõusule ja muudele protestidele. Esialgu muidugi valitususe poolt kavandatud haridusreformide ja muudatuste vastu. Loomulikult nõuavad tudengid rohkem riigipoolset toetust - rohkem tasuta õppekohti ning paremaid õppetingimusi. Ma ei saa aru, miks ei võiks ka Tartus üliõpilased "neoliberaalse" valitsuse vastu rahutusi korraldada ?<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWeetUCLQ8IKx3o09mrXw7uatHTURmHFBMdEvKdoRXD9MOvsMYOhRbNz5aGQYpshndM-jNZMEmyutl2tNlhRCS3F3sZzmc-381BjhE8u6TUE7EF8Itk0ancwuK4687El2QJM1icbq55_g_/s1600-h/itzel.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWeetUCLQ8IKx3o09mrXw7uatHTURmHFBMdEvKdoRXD9MOvsMYOhRbNz5aGQYpshndM-jNZMEmyutl2tNlhRCS3F3sZzmc-381BjhE8u6TUE7EF8Itk0ancwuK4687El2QJM1icbq55_g_/s320/itzel.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5446103346910048706" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Ning kõige tipuks - ajaloo õppehoones on isegi oma "marksistlik tuba," mis on otsast otsani täis Che Guevara pilte ja muud "atribuutikat." Selle nägemine tuleb kasuks - võid hingata USPi vaba õhku ja aru saada kui huvitav maailm tegelikult on.<br /><br />Ka arhitektuuriteaduskond FAU on sellele sarnane. Majandusteaduskonnas oli aga õhkkond juba märksa tõsisem ning seal liigub ringi tohutul hulgal ka väga tõsiseid inimesi. Väga palju poisse käib triiksärkide lipsude ja ülikondadega. Ka tüdrukud on väga ilusasti riides. Ilmselt on nad väga rikkad (kõiki neid ootavad tasuvad töökohad siinsamas, sest Sao Paulo on Ladina-Ameerika tähtsaim finantskeskuses). Minu lemmik on aga sotsiaalteaduste maja, kus olukord on selline vahepealne.<br /><br />Eraldi küsimus oli muidugi välisüliõpilaseks olemine. USPis on tohutu hulk vahetusüliõpilasi kõikidest maadest, suurem osa muidugi hispaaniakeelsetest Ladina-Ameeria riikidest.<br />Igal teaduskonnal on oma eraldi programmid ja lepinugd, seetõttu tundub see ülikool mulle ka tõeliselt rahvusvaheline. Muidugi, segadust on bürokraatiaga ikka väga palju, kuid mina ei viitsi sellest kirjutada, sest niikuinii kogu maailm räägib ja kirjutab sellest praegu.<br />Kõigiga on lihtne suhelda, sest suurem osa inimesi elab kesklinna ja USPi vahel. Ning Facebooki abil on võimalik väga lihtsalt erinevatest üritustest, pidudest jne. informatsiooni vahetada. Väga aktiivne diskussioon oli vahetusüliõpilaste facebooki communitys ka bürokraatia teemal. Üks Mehhiko tüdruk tuli ideele, et me võiks korraldada välisüliõpilaste protestimiitingu Policia Federali ees, et paberite ajamist kiirendada...<br /><br />Tegelikult meenutas esimene nädal mulle tavapärast esimest septembrinädalat Tartus, kui kõik on ülikoolis veel väga pingevaba ning rõõmus. Ning sama soe ja suviselt roheline. Brasiilia õppeaasta algabki veebruari lõpus. Esimesel nädalal erilist õppetööd ei toimunud ning linnakus domineerisid peamiselt erinevad rebastepeod ning kontserdid..<br /><br />See kõik on muidugi esmamulje ülikoolist. Lõppkokkuvõttes tundub mulle, et üldine õhkkond on siiski rohkem õppimisele kui protestimisele suunatud. Kõik loevad bussis pidevalt konspekte või raamatuid. Üldse on Sao Paulos väga tavaline, et inimesed loevad bussis või metroos raamatut.<br /><br />Peaks rääkima ka loengutest ja õppejõududest. Loenguplaane vaadates tundub akadeemiline tase mulle väga kõrge. Minu teaduskonnas kehtib süsteem, et iga loengu juurde käib kohustuslik lugemismaterial, mis tuleb koopiapunktis endale paljundada ja läbi lugeda. Pearõhk on muidugi loengutel, aga mõnes enamikus ainetes tuleb teha ka iseseisev töö. Minu loengutes on siiani olnud suhteliselt vähe inimesi, mistõttu on suur rõhk olnud diskussioonil ja olen saanud juba mitme õppejõuga tuttavaks. Tavaliselt on igas klassis vähemalt 3-4 intercambistat (vahetusüliõpilast) - vähemalt minu loengutes - mis teeb õppimise väga huvitavaks. Mina olen loomulikult alati kõige eksootilisem.<br /><br />Muide, leidsin google.mapsi lehitsedes, et Sao Paulos on Estonia-nimeline linnaosa. Lähemale kerides selgus, et see on siiski imepisike tänav Interlagose piirkonnas (seal, kus asub Brasiilia F 1 ringrada). Tegelikult on Estonia tänavaid koguni mitu, neist kõige olulisem asub Santo Andre nimelises "kahtlases" linnaosas. See asub minu kodust ligi 20 kilomeetri kaugusel - sellised on selle linna mõõtmed.marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-22538573633528557492010-02-25T20:55:00.000-08:002010-02-25T21:14:58.373-08:00Rio<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilZM3gWtBdWXZWiJ9-HT0Q84vowtL2jYl9MSH6XNbIn92PxM5Rxr45bhmeHwR9v2S6wA1fpFDra61yj4OwNBsBHDqRASAMUiwMX4NNpihL7y18QPNthqIZ1Hn4sHmn6aRj2zu9qqzBFBEA/s1600-h/rio+1.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilZM3gWtBdWXZWiJ9-HT0Q84vowtL2jYl9MSH6XNbIn92PxM5Rxr45bhmeHwR9v2S6wA1fpFDra61yj4OwNBsBHDqRASAMUiwMX4NNpihL7y18QPNthqIZ1Hn4sHmn6aRj2zu9qqzBFBEA/s320/rio+1.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442411547391454482" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Selline ta ongi, mitte midagi ilusamat.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKPbDzrdBNtlTte53oOxuZ8oXwPDqRGDbuv7Fyquuos-b6c5KkXqLUn5Pjrol1NYPqs0Ovgi4bA0erKfaZq2aQSPVT7EuizG6OPclZgMIVyZIiQW6mgfPevKWFSmhISbF0UV31FFdJYc_C/s1600-h/rio+2.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKPbDzrdBNtlTte53oOxuZ8oXwPDqRGDbuv7Fyquuos-b6c5KkXqLUn5Pjrol1NYPqs0Ovgi4bA0erKfaZq2aQSPVT7EuizG6OPclZgMIVyZIiQW6mgfPevKWFSmhISbF0UV31FFdJYc_C/s320/rio+2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442411826566822082" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />See on kuulus Kristuse kuju, mis paistab paljudelt Rio tänavatelt ja pea kõikidelt fotodelt. See on Brasiilia ja Ladina-Ameerika üks sümboleid, mis tähistab ehk kõige paremini kristluse sügava ja jätkuvat tähendust ladinaameeriklase jaoks.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiB2PL589zZosqlzDzlSogqsOUrPc1WRwJHwO9Nf_fcD5_quyDsTITyidfzXp-74oPCJI_IkiUovxLM0aOR_5VS43ElPhwKosV_if2e7h2_R1By3588Yb-cBUZ7JscCGMgv4kFl3dE3zPrO/s1600-h/redendator.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiB2PL589zZosqlzDzlSogqsOUrPc1WRwJHwO9Nf_fcD5_quyDsTITyidfzXp-74oPCJI_IkiUovxLM0aOR_5VS43ElPhwKosV_if2e7h2_R1By3588Yb-cBUZ7JscCGMgv4kFl3dE3zPrO/s320/redendator.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442414035098071202" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Daniele Montemale ja Cristo Redentor<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8nFs_ZR_mTPUPZKfbR_J7AIkMW-m5RoZbcuHcY0KlZTaLFns54sUzGQn4I-VxPr0Omo_HXl6zf7fYSyHrvAE7Zfmf96lWzOonmzCTY_n092VDZacAq_sKeX8nA4Kql-JGIr9ZMJF4qkud/s1600-h/Daniele.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8nFs_ZR_mTPUPZKfbR_J7AIkMW-m5RoZbcuHcY0KlZTaLFns54sUzGQn4I-VxPr0Omo_HXl6zf7fYSyHrvAE7Zfmf96lWzOonmzCTY_n092VDZacAq_sKeX8nA4Kql-JGIr9ZMJF4qkud/s320/Daniele.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442414858078659762" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Ipanema<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1UtEs-F4ih1Gqni4l7Dnta_mPkLFQl1Pa54A_i7AZocDHIHbUXa8Ox4wM_K6bPDa0LMnWQWYzWxc48SPz_C9hdlfQ8NuM45xwciq_k2X3o-xnY863wimi-5YUZlC0DlDBtYTJUiCpztjZ/s1600-h/ipaneema.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1UtEs-F4ih1Gqni4l7Dnta_mPkLFQl1Pa54A_i7AZocDHIHbUXa8Ox4wM_K6bPDa0LMnWQWYzWxc48SPz_C9hdlfQ8NuM45xwciq_k2X3o-xnY863wimi-5YUZlC0DlDBtYTJUiCpztjZ/s320/ipaneema.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442414432325093682" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh77Nud1ESHOD-tFWY-LTTv1lXswlDAPkkH7pWoqRNkg6_bm9DL5q51aWIUHpZCjskPiDEdwpmTfu7anlxzL_EE_WNJW3xbL5Iax39RK_1KpNyKsrgkdmwnj4em1fK8XIVNwzDm6wRs6As5/s1600-h/ipaneema+2.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh77Nud1ESHOD-tFWY-LTTv1lXswlDAPkkH7pWoqRNkg6_bm9DL5q51aWIUHpZCjskPiDEdwpmTfu7anlxzL_EE_WNJW3xbL5Iax39RK_1KpNyKsrgkdmwnj4em1fK8XIVNwzDm6wRs6As5/s320/ipaneema+2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442414255391771298" border="0" /></a>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-15402226087673499882010-02-21T14:21:00.000-08:002010-02-25T20:54:45.834-08:00Rio de Janeiro - Cidade Maravilhosa (Imeline linn)Asusin Rio de Janeiro poole teele esmaspäeva varahommikul. Kõigepealt 1 tund metrooga Tiete bussiterminali. "Bussijaam" oleks selle kohta vähe öeldud, sest tegemist on maailma suuruselt teise bussiterminaliga. Teenindus ja bussid on tõesti erakordselt mugavad - busse võiksin Brasiilias reisimiseks tõesti kõigile soovitada. Väga kallis ka pole - maksin edasi-tagasi pileti eest kokku 128 reaali ehk 900 krooni. Kondiditsioneer on muidugi aga nii tugev, et pärast võib kurk natukene valutama hakata.<br /><br />Sao Paulo-Rio vahemaa on umbes 6 tundi bussiga ja möödus päris kiiresti. Kui vaadata Brasiilia kaarti, on need linnad praktiliselt üksteise kõrval. U. 1,5 tunniga jõudsime Sao Paulo eeslinnadest välja, järgnes vaid väga hurmav loodus. Tagaplaanil olid mäetipud ning muidu oli kõik väga roheline. Taimed polnud mitte vahemereliselt tumerohelised, vaid pigem helerohelised - seega nagu juunikuus Eestis.<br /><br />Rio võttis mind vastu esimeste tõeliste faveladega, mida Brasiilias näinud olen. Real thing, sest need eeslinnad olidki favelad. Täpselt nii, nagu pildi peal olin näinud. Mägine maastik väga tihedalt täis ehitatud madalaid maju. Juhuslikest ehitusmaterialidest.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicy1aXIS3p6RUrSXaBdUxClIdu46e5z00s0tIaft07tR6SKWSA4pcKbjIZ0h-dr61WFZAJUpcBW0nr3Ahwfmt5_7D3p7JVqjlHSkgIYNJ1IqnnU9tlvCP4goqGS7HG9mV5I0lSS9saXlK4/s1600-h/r_favela3.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicy1aXIS3p6RUrSXaBdUxClIdu46e5z00s0tIaft07tR6SKWSA4pcKbjIZ0h-dr61WFZAJUpcBW0nr3Ahwfmt5_7D3p7JVqjlHSkgIYNJ1IqnnU9tlvCP4goqGS7HG9mV5I0lSS9saXlK4/s320/r_favela3.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5440903608719343874" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Rio bussijaam polnud SP Terminal Tiete moodi, vaid oli väga väike meenutades rohkem Viljandi bussijaama. Sinna pidid paar miljonit bussiga karnevali ajaks Riosse saabuvat inimest ära mahtuma. Päris soe oli ka, arvan, et umbes 40 kraadi. Õnneks oskasin päris hästi orienteeruda ja mul õnnestus linnaliinibussiga keskusesse jõuda.<br /><br />Kesklinn meenutas suurte hoonetega SP keskust, kuid kõik tänavad olid liikluseks suletud ning kõikjal domineerisid paraadid. Oli raske mööda minna ja mitte seisatada. Lõpuks hakkasin kaardi abil jõudma Santa Teresa linnaossa, kus valitsesid vanemad koloniaalstiilis ehitused. Tänavatel jätkusid aga pidevad rongkäigud ja erinevad blocod. Tänav mida mööda ma oma elukoha poole kõndisin tõusis mäe otsa ja meenutas mulle Tenerife mägikülasid ja isegi Granadat...<br /><br />Rio koosneb niisiis mägedest (mida kohalikud nimetavad morrodeks) ja orgudest. Ja lõpuks randadest. Santa Teresa asub ühe sellise morro jalamil. See üks traditisioonilisemaid Rio linnaosasi, mis pakkus nii hingematvat koloniaalarhitektuuri ja vaateid merele. Kuid sellel hetkel kui ma oma elukohta jõudsin, olin merest veel väga kaugel.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOhGCyZwTTk48Umo_acQlRD_2ZZYCO8pOfHgSL5dOE9CFvFo3Gqw1_U1464i8tEWg1teG9YYqQLDFMVxjcULaqCzDmlQA9OcvAwHiWcfP_mHd7ISmCQNCRYa5DhJCn0DF_JUpaE9H0yRV9/s1600-h/karneval.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOhGCyZwTTk48Umo_acQlRD_2ZZYCO8pOfHgSL5dOE9CFvFo3Gqw1_U1464i8tEWg1teG9YYqQLDFMVxjcULaqCzDmlQA9OcvAwHiWcfP_mHd7ISmCQNCRYa5DhJCn0DF_JUpaE9H0yRV9/s320/karneval.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5440909469632994594" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Mul oli mõned päevad võimalus elada ühe oma tuttava Mario õe majas, mis oli tõesti fantastiliselt ilus. Nende perekond üüris alati karnevali ajaks osa tubasid välja ning seetõttu õnnestus mul ka Rios ööbimine leida. Marioga aga Rios viibimise jooksul kohtuda ei saanudki, sest tema perkonda oli just eelneval päeval tabanud üks kurb sündmus.<br /><br />Rio karneval oli aga esmaspäeval jõudmas oma haripunkti. Kõik näitas, et kõige suurem hullus oli saabumas just nüüd. Sain kokku oma sõbra ja korterikaaslase Danielle´ ja tema sõpradega ning läksime muidugi elamusi püüdma. Linn oli aga täiesti meeletu, sest kõikidel tänavatel lihtsalt..pidutseti. Õhtupoole laskusime morrost alla ja püüdsime metrooga jõuda Copacabana lähedale...kuid kõik see oli võõras linnas kus toimus "maailma suurim pidu" kohutavalt keeruline ja võttis mitu tundi aega...<br /><br />Nägin esimest korda Copacabana randa pimedas valgustatuna tuhandetest tänavalaternatest. Ning sadadest tuhandetest inimestest. Igatahes oli sel öösel Copacabana ja Ipanema randadesse kogunenud sajad tuhanded inimesed.<br /><br />Olin varsti kohutavalt väsinud (sest Rio väsitab palju rohkem kui Sao Paulo, varsti seletan miks). Ainus võimalus koju saada oli taksoga, kuid varsti selgus, et see pole võimalik. Ükski takso lihtsalt ei soovinud Santa Teresa mäe otsa minna, sest tõusmine oleks võtnud tohutult aega, sest sinna viivatel kitsastel munakivisillutisega "mägiteedel" oli nendel kellaegadel lihtsalt liiga palju rahvast. Jala poleks mingil juhul tohtinud minna - kõik taksojuhid väitsid, et vahepealsed regioonid on öisel ajal käimiseks väga ohtlikud. Loomulikult polnud mul geograafiast suuremat aimu. Selline üllatuse pakkus Rio mulle. Rääkisin paljude taksojuhtidega ja lõpuks oli päris kõhe olukord...<br /><br />Üks taksojuht nõustus mind lõpuks sinna viima. Siis aga muutis oma meelt ja viis mind hoopis nn. "mototakso" peatusesse. Mul polnud väga aega mõeldagi kui... juba järgmisel hetkel kihutasime Kawasaki mootorattaga Rio öös. Mootorratas on Brasiilia suurlinnas väga effektiivne, sest võimaldab vältida kõiki ummikuid. Kiirus tõusis vahepeal kindlasti 90-100 km/h. Kuid ma ei kahetse seda üldse, sest see oli unustamatu kogemus. Umbes selline tunne Sonny Crockett ja Ricardo Tubbs mustas sportautos Miami Vice esimeses osas Phil Collinsi "In the Air tonight" ajal. Mingil hetkel sõitsime mööda ka Sambadromist, mis meenutas vikerkaarevärvilist pulbitsevat katelt... nagu Vana-Rooma anfiteater, ainult et kottpimedas troopilises öös. Ja jõudsime 10 minutiga ohtutult koju. Alles järgmisel päeval sain teada, et see mototakso on tegelikult ebaseaduslik..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTcNUG2-7VBkMjbJlAQPNAjklDtrZKfZQULHQ3VyO0McY-Ffv3h9v-wxc-xKPXRs6yh_cDtXCo3bjrfdeBGingoA8WDu-qFxB-3UzZKCUX9THPG-7iV-_aoK1jM8j88bWT7mTfMDNfjkWH/s1600-h/christ-night.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTcNUG2-7VBkMjbJlAQPNAjklDtrZKfZQULHQ3VyO0McY-Ffv3h9v-wxc-xKPXRs6yh_cDtXCo3bjrfdeBGingoA8WDu-qFxB-3UzZKCUX9THPG-7iV-_aoK1jM8j88bWT7mTfMDNfjkWH/s320/christ-night.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442398875418861394" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Järgmisel päeval avanes võimalus mul natukene linna vaadata. Rannas ma väga olla ei saanud, sest liiga kuum oli. Õhtul läksime (karnevali viimaseks päevaks) Santa Tereza lähedale Lapa linnaossa, mis on tuntud oma sambabaaride ja boheemlasliku (ja brasiilasliku) õhkonna poolest. Linnaosa meenutas oma välimuselt rohkem Vahemeremaasid. Muidugi oli koguenud meeletu rahvamass ning kõikjal kõlasid sambarütmid ning oli kergesti võimalik omandada mõnusalt jääkülma õlut.<br /><br />Kuid siin puutusin ma kokku millegagi, milest ma olin palju kuulnud, kuid mida ma veel Brasiilias kohanud polnud. Kuritegevusega. St. mind püüti selle õhtu jooksul u. 2-3 korda röövida. Tegemist oli lihtsalt taskuvarastega rahvamassis. Õnneks mitte midagi tõsist, sest ma olin koos suure seltskonnaga, kus oli ka mitu brasiillast, kes sellised sitatsioonid kohe läbi nägid kuid... Kohutvalt häiriv oli aga see, et just mina püüdsin tähelepanu. Oma välimuse pärast. Ning selliseid kahtlasi tegelasi oli seal ikka tohutult palju. Ja üldiselt - Rios on neid ka päeva ajal kohutavalt palju.<br />Sain alles nüüd aru, et kuulivestides ning raskelt relvastatud politseinikud on igal tänavanurgal lausa hädavajalikud.<br /><br />Üldiselt oli see aga õhtu suurepärane. Kohtusime väga palju uute inimestega ja kui koju läksime oli päike juba Rio mägede ja lahtede kohal. Järgmised päevad oli rahulikud ning sain Riost paremini aru. Rio geograafia on tõesti huvitav, tohutu hulk vaeseid linnaosasi (favelasid) on kõrvuti kõige paremate linnaosadega. Kõige ilusmad linnaosad (rannad) asuvad lõunaosas. Ning linna kohal valitseb Brasiilia ja Ladina-Ameerika üks kõige kuulsamaid sümboleid... Cristo Redentedor.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguSLfO-nuxLn0jW-55eeA88IYEMe8N0W1j3ZKW5Kk1J2ncgAumNzFoslTGDGKGTlq_yLMEP5HDhYd66WMSPv18d2Sl-aFgw3RQS1iYCKl5bBbDDU2ipW18GzejVMPlq8xchnonKKLrT4W0/s1600-h/rio-de-janeiro-e-dois-irmaos-400-pixels.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguSLfO-nuxLn0jW-55eeA88IYEMe8N0W1j3ZKW5Kk1J2ncgAumNzFoslTGDGKGTlq_yLMEP5HDhYd66WMSPv18d2Sl-aFgw3RQS1iYCKl5bBbDDU2ipW18GzejVMPlq8xchnonKKLrT4W0/s320/rio-de-janeiro-e-dois-irmaos-400-pixels.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5441658301595629442" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Copacabana ja Ipanema on maailma kuulsamad rannad. Kuid seal viibides tundub, et nende paremad ajad on möödas. Kõrghooned on suhteliselt vananenud ning jäävad alla igale Hispaania päikeseranniku "betoonkülale". Brasiilia mõttes oli need rannarajoonid 1960. aastatel lausa kultuspaigad, kus kinnisvarahinnad olid laes. Ipanema rannas omasid maju ja hängisid niisama ringi Brasiilia tuntumad intellektuaalid - kirjanikud, kunstnikud, muusikud jne. Siin kirjutas <a href="http://pt.wikipedia.org/wiki/Ant%C3%B4nio_Carlos_Jobim" title="Antônio Carlos Jobim">Antônio Carlos Jobim</a> laulu "The Girl from Ipanema," millega sündis bossanova muusikastiil. Ning pärast 1964. aastat sai Ipanema vasakpoolsest "intellektuaalikogumist" peamine vastupanukolle militaarreziimile. Kuid peagi sundisid kindralite relvad kõik nad pagendusse. Või vanglasse. Uus demokraatlik revolutsioon tõusis hoopiski 1970-1980 aastate Sao Paulo töölisliikumisest..<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRPdcScJcqhtV6KUAMCLv3XQbR5U23FwRbMHZVfLXuT46RhYrEO73N3UBahdsFtNVeQHh33lTLqy01b2WUxodlFpPR13ziCGTh6pEFZb1vqNlyVwAIx71MZ7DSpmR2QWpI0UnvsCD5Zlvh/s1600-h/800px-Ipanema.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRPdcScJcqhtV6KUAMCLv3XQbR5U23FwRbMHZVfLXuT46RhYrEO73N3UBahdsFtNVeQHh33lTLqy01b2WUxodlFpPR13ziCGTh6pEFZb1vqNlyVwAIx71MZ7DSpmR2QWpI0UnvsCD5Zlvh/s320/800px-Ipanema.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5441658098657340098" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Rio elanikke kutsutatakse cariocadeks. Cariocad on muidugi tuntud oma muretu elustiili pärast. Samas on nad harjunud sellega, et kõik mis on Brasiilias hea, ilusat ja tähtast asub just siinsamas. Rio oli kuni 1960. aastate alguseni Brasiilia pealinn. Sellepärast arvavad nad, et just nende elustiil on kõige parem. Sao Paulo elanikke päevad nad segasdeks tööloomadeks, kes korralikult puhata ei oska. Samas, ega paulistanod neile selles vaidluses kohe kindlasti võlgu ei jää.<br /><br />Ma arvasin enne Brasiiliasse tulekut, et just Rio on see linn, kus on kõige parem elada. Et see on üldse üks maailma paremaid ja ilusamaid linnu. Siiski arvan praegu, et Sao Paulos oli mul kohaneda kohe kindlasti palju lihtsam kui Rios... Rio on lihtsalt nii teistmoodi. Ilusam, kuid vaesem. Rio on turismilinn, kus välismaalasi vaadatakse peamiselt tuluobjektina. Rios on ebavõrdsuse käärid palju nähtavamad. Tänavalapsed paluvad dollareid ja neegrid magavad päise päeva ajal kõnniteedel..<br /><br />Rio tegi mind mitmes mõttes rahutuks. Rios kõnnivad inimesed väga aeglaselt. Lausa jalutavad, sest neil pole kuhugile kiiret. Mulle see meeldib see ja püüan ka ise võimalikult aeglaselt käia. Kuid Rios pole see mõistlik. Sest sajad või isegi tuhanded väga tumedanahalised ja ilmselgelt suhteliselt vaesed kodanikud jalutavad igal pool ringi... lausa senikuulmatu aeglusega. Mind tegi see kõik kohtuavalt rahutuks, sest Sao Paulos kõnnivad inimesed (nii heleda kui tumeda nahavärviga sama kiiresti või kiiremini kui Eestis). Olin sellistest tegelastest isegi oma turistiliku jalutamistiiliga märgatavalt kiirem - nad olid lihtsalt nii aeglased. Ja see pole nii favelas, vaid ka kesklinnas ja elitaarsetes Lebloni ja Ipanema rajoonides. Kuhu nad lähevad või mida nad teevad ? Võibolla lõppes neil just töö ning nad lihtsalt jalutavad rahulikult metroo või bussi peale, et koju perekonna juurde minna? Aga äkki on neil aga hoopis mingi muu plaan?<br /><br />Siiski, viimastel päevadel hakkas Rio mind tegelikult tõeliselt veetlema. Olin peaaegu 3 päeva rannas ja Ipanema võlu jõudis minuni. Paljudes maailma randades on fantastilised päikeseloojangud ja palju ilusaid inimesi. Kuid midagi on Rios teistmoodi. Need inimesed seal rannas - cariocad - ei ole turistud. Nad ei põgene mõneks nädalaks töö eest. Nad elavadki seal. See ongi see mida nad teevad. Nad võivad küll päev otsa kontoris töötada, kuid päikeseloojanguks jõuavad nad randa, et mängida üks futvolei, jalutada rannapromenaadil ja juua mõnes kohvikus värskendav õlu või caiprinha. Sellist elustiili võib ainult kadestada, vaevalt et midagi sarnast kuskil maailmas eksisteerib. Muidugi, riolastel on aastaringselt seal viibides raske oma linna, looduse ja kliima erilisuset aru saada. Mitte kunagi ei ole külma ega pimedust. Kõik see annab carioca elustiilile erilise veetluse ja kerguse, mida on raske sõnades väljendada ja mis on bossanova muusika sisu ja hing.<br /><br />Rannavõrkpall ja futvolei on loomulikult üks osa "keskklassi" cariocade igapäevaelust. Copacabanal, Ipanemal ja Leblonil saab seda tõesti näha igal pool. Futvolei on eriline brasiilia mäng, mida mängitakse rannavõrkpalliväljakul ilma... käsi kasutamata. Ehk siis võrkpall jalgpalli reeglitega. Kätega palli puutuda ei tohi, pall ei tohi liivale kukkuda. Palli võib puutuda kõige muuga - jalaga, peaga, õlaga, jne. Seega, mäng milleks on vaja kujuteldamatuid oskusi... ning mida oskavad Ipanemal mängida isegi tüdrukud. Kui ma seda nägin, jäi tõesti suu lahti.<br /><br />Viimasel päeval õnnestus mul Ipanema rannavõrkpalli staadionil(!!) näha Brasiilia rannavõrkpalli etappi. Võistlusari milles osalevad maailma parimad rannavõrkpallurid. Just siis kui ma ranna kuumuse eest põgenedes tuhatkond inimest mahutavale areenile sisenesin, mängisid liival 2008. aasta Pekingi olümpial hõbemedali võitnud Marcio Arujo ja Fabio Luiz. Maagiline tunne oli igatahes. Meeletult kahju oli, et ma ei saanud seda video peale võtta, sest minu kaamera oli selleks ajaks juba katki.<br /><br />Selline Rio siis oli. Emotsioonid olid väga tugevad ja tahaksin sinna kindlasti veel minna. Sain seal päris mitme toreda inimesega tuttavaks. Brasiilia tohutute mõõtmete juures on imelik, et riigi kaks kõige olulisemat keskust - Sao Paulo ja Rio de Janeiro - asuvad nii lähestikku. Loomulikult räägivad erinevad brasiiliased, et nn. "tõeline Brasiilia" on hoopis mujal. Salvador Bahias, Minas Geraisis või hoopis Amazonases. Kus on rohkem kultuuri, ajalugu ja eelkõige loodust (ning vähem inimesi). Ometi on need kohad Euroopa mastaape arvestades meeletult kaugel. Amazonas on Sao Paulost peaaegu sama kaugel kui Eesti Prantsusmaast. Mnjah.marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-38087498575010893822010-02-21T10:07:00.000-08:002010-02-21T12:41:03.438-08:00Brasiilia karnevalitraditsioon<span style="font-family:arial;">Lubasin valgustada mõnigaid Brasiilia karnevali eripäraseid traditsioone ja tavasid. Karneval tähistab katoliku maade pidustusi enne 40 päevase paastuperioodi algust, mis eelneb </span><span style="font-family:arial;">ülestõusmispühadele</span><span style="font-family:arial;">. Kalendris varieerub see niisiis sarnaselt </span><span style="font-family:arial;">lihavõtetele. Brasiilia karnevalil ajalugu on muidugi eripärane, sest selle kujunemine oli tugevalt mõjututatud aafrika ja indiaani religioonist ja kultuuritraditsioonidest.<br /><br />Karnevalid on erinevates Brasiilia osades väga erinevad. Kostüümide traditsioon levis Brasiiliasse 17. sajandil kui Euroopast, muusikatraditsioonid on aga täiesti brasiiliapärased. Need arenesid välja peamiselt Brasiilia kirdeosas Salvador-Bahia piirkonnas. </span><span style="font-family:arial;">Peamiseks muusikaks ja tantsudeks olid Aafrikast kaasa toodud rütmid, mis 20. sajandil arenesid välja sambaks ja lugematuteks teisteks muusikastiilideks.</span><br /><span style="font-family:arial;"><br />Brasiilia koloniaalühiskond olid jagatud valgetest kreoolidest ülemkihiks ning tumedatest orjadest, indaanlastest ja nende kolme grupi segust koosnevaks alamkihiks. Kas </span><span style="font-family:arial;">karneval oli koloniaalühiskonnas 18-19. sajandil võrreldav saturnaalide pidustustega Vanas-Roomas ? Vana- Rooma legendide kohaselt tähistasid saturnaalid otsekui sotsiaalsete rollide äravahetamist, mille käigus isandad pidid orje teenima. Arvatakse, et ka Brasiilia karnevali pidustustega võisid kaasneda sellised ideed, kuigi reaalsuses polnud neid võimalik kunagi rakendada. Tants ja muusika võimaldas nädalaks vaid unustada raske elu ülejäänud aasa jooksul. Koloniaalvõimud said orjade ja alamklassi pidustusi alati vägivaldselt piirata. Loomulikult olid pidustused seotud ka alamklassides levinud religioonitraditsioonidega, mis ühendasid endas katoliku, aafrika ja indaani usundite erinevaid elemente.<br /><br />Tänapäeva karneval arenes välja 20. sajandi alguses Rios. Tänavatel hakkasid karnevali ajal liikuma eri linnaosade nn. blokid (bloco), mis musitseerides ja tantsides ringkäigus liikusid. See ongi karneval tänaval, mis toimub sel ajal paljudes Brasiilia suurtes ja väikestes linnades.<br /><br />1928. aastal formeeriti Rios esimene samabakool - Deixa Falar - ning sealt sai alguse sambakoolide võistluse traditsioon. Sambakoolid on nagu karnevalile pühendunud klubid või oganisatsioonid, mis terve aasta jooksul karnevaliks valmistuvad. Ning nad peavad aasta jooksul tehtud tööd tõestama Sambadromil. Nende esinemist sambadroomil hindab zürii, hinnatakse kõike - kostüüme, esinemist, muusikat jne. See on muidugi meeletult keeruline süsteem, kuid karnavalile järgenvatel päevadel kogunevad brasiilased (vähemalt riolased) telerite ette hindamist jälgima.<br />Sellised võistlus toimub ka Sao Paolo sambadroomil. Muidugi, Sao Paulo toimuvat ei saa kudagi võrrelda Rios toimuvaga, kuid see mida mina siin näinud olen, on minu ootused juba igati ületanud. Ja Rios viibides nägin Sambadromi ja kõike seda mõne hetke jooksul väga lähedalt. Just selline ta ongi.<br /><br /><object width="425" height="344"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/K3mYDwRTALo&hl=pt_BR&fs=1&"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowscriptaccess" value="always"><embed src="http://www.youtube.com/v/K3mYDwRTALo&hl=pt_BR&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="344"></embed></object><br /><br />The night becomes day, the poor becomes rich, the plain becomes glamorous and the world biggest party becomes a serious competiton.<br /><br /><br /></span>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-63615618652557107082010-02-12T17:11:00.000-08:002010-02-12T18:32:54.363-08:00Rio!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhr0TdDu9s1yW0dYQFr5tjp3FymnCiYCPhcliL2Oi9RxrriujdyqBl_ZbgYOge8SMZ8b6m5u2q8xrJObnQ2LOIBiz3gtexdpQKcWZff-sSIQZLE4Yuzsf4CshdG1FhO2wlJMgUl65wunDN9/s1600-h/rio.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 236px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhr0TdDu9s1yW0dYQFr5tjp3FymnCiYCPhcliL2Oi9RxrriujdyqBl_ZbgYOge8SMZ8b6m5u2q8xrJObnQ2LOIBiz3gtexdpQKcWZff-sSIQZLE4Yuzsf4CshdG1FhO2wlJMgUl65wunDN9/s320/rio.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5437541025533529602" border="0" /></a><br /><span style="font-family:arial;"><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><span style="font-family:arial;"><br />Mõnikord</span><span style="font-family:georgia;"><span style="font-family:arial;"> lihtsalt tundub mõni asi väga ahvatlev. Kas Rio de Janeiro karneval ei ole ainult maailma suurim pidu, vaid ka midagi muud ? Eriline fenomen, mis on oma tänapäevases vormis kujunenud kõigi kristlike maade iidsete religioossete kommetega seotud pidustuste tipuks. Tänapäeval selle sidet religiooniga ju ei tunnetata kuid... Välismaailm näeb muidugi vaid karnevali hedonistlikku poolt. Ka mina arvasin enne nii. Kuid sain aru, et just pidustus on üks rituaalidest, millega on seotud Brasiilia ajaloo kõige võimsamad protsessid. </span><span style="font-family:arial;">Allasurutute võitlus eliidi vastu, mille üks vorme oli selline pidustus. Nagu ma mitmest kohast lugenud olen, on erinevad karnevali traditsioonid brasiilia rassilise segunemise suur tulemus. Segunemine lõi dünaamika</span>. <span style="font-family: arial;">Karneval oli esimene, järgneb jalgpall, liivarannad, pilvelõhkujad, helikopterid, Petrobras.</span><br /><br /><span style="font-family:arial;">Ma lähen siiski järgmisel nädalal Rio de Janeirosse. See on küll minu unistuste linn - kuid olen juba ammu aru saanud, et praegu sinna minna on lausa hullumeelses. Eelkõige siis ülimalt ebapraktiline. Kõik on tavapärasest mitu korda kallim, turiste ja tavainimesi täis ning muidugi määratult ebaturvalisem kui Sao Paulos. Loodan siiski, et saan sealt toreda elamuse.</span><br /><br /><span style="font-family:arial;">Samas on see tunne siin oldud aja jooksul aga ainult süvenenud. </span></span></span><span style="font-family:arial;">Ma ei tea kas ma "päris" Brasiiliase lähiajal sattun, seepärast olen mõelnud, et väga kahju oleks kõike seda käest lasta.</span><span style="font-family:arial;"><span style="font-family:arial;"> Mario, üks tuttav poiss Riost, kirjutas, et Rio karnevali lihtsalt peab nägema. Ning ega mulle polegi tähtis pidu, vaid see õhkkond, mida ma seal kohata loodan. Hea on ka see, et mul on seal juba mittu sõpra ees ootamas.</span><br /><br />Rio on Brasiilia kuulsaim linn. Brasiilaste jaoks on ta "imeline linn" - Cidade Maravilhosa. Üks kuulsamaid maailmas. Tuntud postkaart Brasiilia rannast suurlinnas taustal. Maailma kuulsaimad rannad Copacabana ja Ipanema asuvadki seal. Samba ja bossanova muusika häll. Ja Brasiilased ise ütlevad, et Rio on omamoodi "rahvuslik portree", kus eri kultuuride kokkusegunemine on olnud kõige täiuslikum. Loomulikult, ma olen Brasiilias õppinud, et postkaardi peal on kõik alati ilusam kui päris elus.<br /><br /></span><span style="font-family:arial;"><span style="font-family:georgia;"><br /><span style="font-family:courier new;"></span></span></span><span style="font-family:arial;"><span style="font-family:courier new;"></span></span><br /><span style="font-family:arial;"><br /></span>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-21855172600943074562010-02-11T16:06:00.000-08:002010-02-11T18:54:55.606-08:00mõned huvitavad juhtumised<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMW1ckAdM5CvhjIi_ehDDQRsv3XasOTmDdDSClTH1yl0yjpjHfStxvUt8vLmTzDVXSExEhloJWcuDZ2uKV3DBXBykymtKUlifUvYZOvp1DDk1KRchVZeM1fnLcgT2eruJG42HoBDYdQaGf/s1600-h/DSC00095.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMW1ckAdM5CvhjIi_ehDDQRsv3XasOTmDdDSClTH1yl0yjpjHfStxvUt8vLmTzDVXSExEhloJWcuDZ2uKV3DBXBykymtKUlifUvYZOvp1DDk1KRchVZeM1fnLcgT2eruJG42HoBDYdQaGf/s320/DSC00095.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5437153770819346274" border="0" /></a>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Olen olnud Brasiilias juba kaks nädalat. Emotsioonid on olnud erinevad, kuid kokkuvõttes on kõik väga ilus. Eelkõige loevad ikkagi päike ning uued ja värsked kogemused. Kuigi Sao Paulo on oma suuruse tõttu ehk Brasiilia kõige erandlikum linn, olen ma aru saanud, et siinne elulaad ja inimesed on siiski üdini brasiilialikud (paljud inimesed kindlasti ei nõustu minuga). Eurooplasele on kogemused Brasiilias ja Ladina-Ameerikas sageli üdini vastukäivad. Brasiilia on igal juhul kontrastide maa.
<br />
<br />Kõige "huvitavam" oligi täna, kui käisin föderaalpolitseis (Policia Federalis) oma viisat registreerimas. Ma pidin koos teiste välismaalastega ootama sabas ... 5 tundi. Koridoris ootas koos minuga umbes 100 inimest, kes kõigil oli mingi probleem Brasiilias viibimisega. Tohutult palju oli Boliivia indiaanlasi, kes soovisid Sao Paolo osariiki emigreeruda. Neil oli kaasas väga palju väikesi lapsi. Pabereid registreeriti kahes punktis, kus oli tööl vist kokku ainult 3 inimest. Samal ajal viibis ruumis veel suur hulk muude asjadega tegelevaid ametnikke ja umbes 6-7 kuulivestides (ja ilma) politseinikku, kes valvasid, et keegi ootamise ajal maha ei istuks ega muidu ennast liialt mugavalt ei tunneks. See muidugi liialdatud, kuid reaalselt ei teinud need politseinud tõesti mitte midagi vajalikku.
<br />
<br />Ma ei mäletagi, millal ma enne Brasiiliat päris tõsises sabas seisin. Eestis pole saba lihtsalt võimalik. On hea, et ma läksin sinna juba 2 nädalase Brasiiilia kogemusega. Kui ma oleks läinud esimestel päevadel, oleks bürokraatishokk olnud ikka kohutav. Praegu olen sellega juba harjunud. Võtsin sabasse kaasa pudeli vett, suure küpsisepaki, sokolaadi, ajakirja, ühe romaani, mille mõned päevad tagasi ostsin ning muidugi mp3 mängija. Kõik see aitas aega meeldivamalt veeta. Vahepeal rääksin juttu ka ühe Angola poisi ning erinevate boliivialastega. Kokkuvõttes sain kõik asjad korda. Muidugi pean kõige selle asjajamise juures olema tänulik Albale ja Carolile (minu korterikaaslased), kes neid bürokraatimasinaid juba paremini tunnevad.
<br />
<br />Teises plaanis on Brasiilia kõige avatum ja külalislahkem maa, kus ma kunagi käinud olen. Näiteid võin selle kohta esitada juba kümeneid. Abosluutselt iga kord, kui ma olen tänaval mingi ametniku või politseiniku ja piletimüüajaga olen rääkinud, on läheduses viibinud inimesed tulnud minuga rääkima - mulle nõu andnud või või mind aiadata püüdnud. Noored ja haritumad brasiilased tahavad rääkida ka inglise keeles, võrreldamatult rohkem kui Euroopas.
<br />
<br />Sao Paulos pole küll turiste, kuid välismaalastesse suhtutakse hästi, vähemalt paremini kui vanades Euroopa maades (Eestist rääkimata). Olen tähele pannud brasiillaste erilist avatust kõigele uuele, mida neil on vastu võtta väge kerge. Isegi kui inimesed ei oska võõramaalastega suhelda, ei karda nad neid ega ei põlga neid. Nad võtavad kõiki võrdsete ja omasugustena. Neid ei koorma sajandite taak, mis meid, eurooplasi, nii valusalt kummitab. Kui kultuur iseenesest ongi sulatusahi paljudest eri kultuuridest, siis kuid teisiti see saakski olla.
<br />
<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgP2TQXbU_1Y7FaK7wl9rzzFBtgkVWHiV1HE-L6XfkAyDw_Jg0blXAl2ERAAFZMOC7lsALa9QMEXWmAufm81KZEFogLWIwPY63GO0A_laeT2jHTp3tW_QTifhZZb_C9UwThp5rG66tBz_ww/s1600-h/DSC00111.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgP2TQXbU_1Y7FaK7wl9rzzFBtgkVWHiV1HE-L6XfkAyDw_Jg0blXAl2ERAAFZMOC7lsALa9QMEXWmAufm81KZEFogLWIwPY63GO0A_laeT2jHTp3tW_QTifhZZb_C9UwThp5rG66tBz_ww/s320/DSC00111.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5437154341487479234" border="0" /></a>
<br /><meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C01%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--> <p class="MsoNormal">
<br /></p>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhla5ZEqU0L3qRhEuvimD0dhV_-41hyphenhyphenGte_lidIRxu5hR9EZfw94CJOW7WxRiqpygqwGMdujOvFYHyBMQ3rhCTcUfdGrAqAerzSd5kqjIPWERU_DxWpKNfF9bEFEPvfeYOC1QZJZ94BVt2S/s1600-h/DSC00141.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhla5ZEqU0L3qRhEuvimD0dhV_-41hyphenhyphenGte_lidIRxu5hR9EZfw94CJOW7WxRiqpygqwGMdujOvFYHyBMQ3rhCTcUfdGrAqAerzSd5kqjIPWERU_DxWpKNfF9bEFEPvfeYOC1QZJZ94BVt2S/s320/DSC00141.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5437184447858650418" border="0" /></a>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Sao Paulos on palju manhattanlikke kõrghooneid, kuid tegelikult näeb suurem osa tänavaid välja just sellised. See demonsteerib täiesti juhuslikku linnaplaneeringut st. selle täielikku puudumist.
<br />Siin ei ole hingematvat Havanna koloniaalarhitektuuri ega ega Buenos Airese avaraid euroopalikke avenüüsid. Selline see ongi...väikesed poekesed ja baarikesed iga nurga peal, lõputu liiklus, auklikud teed, oranzid onmibussid, päike ja vihm.
<br />marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-37037372512500470842010-02-10T18:44:00.000-08:002010-02-10T19:13:48.694-08:00sotsiaalne protest<span style="font-family:arial;">Sellesamas tänavakunstis väljenduvad ka sotsiaalsed probleemid, mis Brasiilias ilmselgelt eksiteerivad. Siin on paar head karikatuuri, mida ma esimeste nädalate jooksul olen tänavatel märganud.<br /></span><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7rrXdYqbd_FRDJjn8d-elVl6eqCURNDPIlBqFzRsEXYscOZodohRd_IqudPoRXlp5u8eBquWiQKrR69iB1N87O8oGFyQr8HyZDB3Ou_XAw4BqpC59yNyjJ7FBEig7EVaiImphY5vYxEfQ/s1600-h/DSC00078.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7rrXdYqbd_FRDJjn8d-elVl6eqCURNDPIlBqFzRsEXYscOZodohRd_IqudPoRXlp5u8eBquWiQKrR69iB1N87O8oGFyQr8HyZDB3Ou_XAw4BqpC59yNyjJ7FBEig7EVaiImphY5vYxEfQ/s320/DSC00078.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436812609318906738" border="0" /></a><br /><span style="font-family:arial;"><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />"Quem tem orgulho de ser negro, levanta a mao." Kes on uhke selle üle, et ta on neeger, tõstku käsi"<br /><br />Brasiilias kaotati orjus viimase riigina maailmas 1888. Alates sellest ajast on toimunud pidev võitlus kõik</span><span style="font-family:arial;">ide rasside võrdõiguslikkuse eest. Loomulikult tunneb maailm selle võitluse ajalugu palju vähem kui näiteks USA tegelikult üsna sarnast sotsiaalset võitlust. Tänapäeva Brasiilias rasside konfliktist pole aga erilisi märke ma küll üldse märganud, kuid see ongi ajalugu...<br /><br /></span><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPmYZqJ96pC6Qru3H6-6XkpnL68LtoQ61dBTBTM0qzSPWyp5Gn7ym13VQOBFYsh1MQns4vyYTLTn6q02kOjg_eBDnHjFQUuWOruGbpYhmUNB3vth2I12dDiS5YXwFqHCKyHte8MnQyvAL7/s1600-h/DSC00082.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPmYZqJ96pC6Qru3H6-6XkpnL68LtoQ61dBTBTM0qzSPWyp5Gn7ym13VQOBFYsh1MQns4vyYTLTn6q02kOjg_eBDnHjFQUuWOruGbpYhmUNB3vth2I12dDiS5YXwFqHCKyHte8MnQyvAL7/s320/DSC00082.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436815040340487682" border="0" /></a><br /><span style="font-family:arial;"><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />"Tem muita crianca com fome na rua" - Tee peal on palju näljaseid lapsi.<br /><br />See moodsa kiirtee kõrvale maalitud pilt on protest ebavõrdsuse vastu. Ebavõrdsusest on raske aru saada, kui oled Sao Paulos viibinud 2 nädalat. 20 miljoni elanikuga linnas läheks kõikide probleemide mõistmiseks aastaid. Vaeseid inimesi on siin muidugi väga palju, kuid kuskilt ei õhku mingit lootusetust või depressiooni. Ometi on see ilmselgelt reaalsus ning "vasakpoolsetest boheemlastest" tänavakunstnike andekuses pole põhjust kahelda.<br /></span>marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-71860312836148055952010-02-09T15:03:00.001-08:002010-02-10T15:30:25.534-08:00kunst Sao Paulos<meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C05%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--><meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C07%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--> <p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >Järgmisel päeval käisin vaatamas Vila Madalena boheemlaste rajooni. Nimelt on seal paar tänavat, mille seintele on joonistatud kõikvõimalikke postmodernistlikke graffiteid ja muid kunstiteoseid. Kõik see on minu arust üks SP huvitvamaid vaatamisväärtusi. Tegelikult on see tänaseks juba omamoodi kunstiajalugu, mis näitab SP kosmopoliitset iseloomu ja elanike loomingulist jõudu.
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >Jah, loomulikult elasid sellised kunstnikud enne ka meie majas, sest suurem osa seintest on kaetud sääraste joonistustega. Minu toas on näiteks Brasiilia kaart. Üldse on SP tuntud nn. tänavakunsti poolest, mida võib märgata teede ääres tühjadel seintel igal sammul. Tegin sellest päris põhjaliku fotoülevaate.</span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgDWUS2uh817WrqwMqwSMbuGcPI17jik1ZOu7FYLU39z2AvEXo_PPhKl1T-TK62y3-s7Wk0St5oAmFl0c4DWD63CU3PSrXHcMb6sVwH9ZRoA81ac7wVsniO2QI6kf35aulZz-XDhButcN3/s1600-h/DSC00134.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgDWUS2uh817WrqwMqwSMbuGcPI17jik1ZOu7FYLU39z2AvEXo_PPhKl1T-TK62y3-s7Wk0St5oAmFl0c4DWD63CU3PSrXHcMb6sVwH9ZRoA81ac7wVsniO2QI6kf35aulZz-XDhButcN3/s320/DSC00134.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436757241843226818" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqG8ZGDDuathsSGwiTra8_8Xwy02X76hsKihv4VK3Iw2PQNKCv7Xoc7fnDswcAcCJia2EDe-84FpifPeIrWmDKlI6fSW-sCa-S1pFextf2fjVZlhEHNFsAhIiMU0HWWrGcrV4GGkquIN8l/s1600-h/DSC00133.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqG8ZGDDuathsSGwiTra8_8Xwy02X76hsKihv4VK3Iw2PQNKCv7Xoc7fnDswcAcCJia2EDe-84FpifPeIrWmDKlI6fSW-sCa-S1pFextf2fjVZlhEHNFsAhIiMU0HWWrGcrV4GGkquIN8l/s320/DSC00133.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436386805330928994" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHqxUpCTzKoiw0_eyfyfetR0hOnDS0lbEaHPxh7gDS-VglS0MvUhYmQpbsY2LYODczID8Fvfee38lSaxolZULoPnFAkhcnM15BwUl0SwNodIhad5OkfRBuYa03c3SEum7yCDYoC84MTmlC/s1600-h/DSC00135.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHqxUpCTzKoiw0_eyfyfetR0hOnDS0lbEaHPxh7gDS-VglS0MvUhYmQpbsY2LYODczID8Fvfee38lSaxolZULoPnFAkhcnM15BwUl0SwNodIhad5OkfRBuYa03c3SEum7yCDYoC84MTmlC/s320/DSC00135.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436385103966831730" border="0" /></a><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" ></span><span style="font-family:Arial;"><o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal" style=""><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGkrJVJWl2hjlnZJmDcQFy4rwl_KTQyB4NL4E370qu06mff4GGiqBVyOxq0XNEaIIvY6fbMJMbZoNdrs4qA7LFkIhsvcxb3OqYzH8ND9_RFNwBnkkZztSqmHeuIHBpVWQFadhyphenhyphenvErpHPo2/s1600-h/DSC00139.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGkrJVJWl2hjlnZJmDcQFy4rwl_KTQyB4NL4E370qu06mff4GGiqBVyOxq0XNEaIIvY6fbMJMbZoNdrs4qA7LFkIhsvcxb3OqYzH8ND9_RFNwBnkkZztSqmHeuIHBpVWQFadhyphenhyphenvErpHPo2/s320/DSC00139.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436757911515164914" border="0" /></a></p><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGkrJVJWl2hjlnZJmDcQFy4rwl_KTQyB4NL4E370qu06mff4GGiqBVyOxq0XNEaIIvY6fbMJMbZoNdrs4qA7LFkIhsvcxb3OqYzH8ND9_RFNwBnkkZztSqmHeuIHBpVWQFadhyphenhyphenvErpHPo2/s1600-h/DSC00139.JPG"></a><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >
<br /></span></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style="">
<br /></p><p class="MsoNormal" style=""><span style=";font-family:Arial;font-size:10pt;" >Teisipäeval käisin Sao Paulo tähtsamas kunstimuuseumis, MASPis. See asub otse Av. Paulista keskel, seega väga meeldivas regioonis. Seal oli suur hulk parimate Euroopa kunstnike orignaale, ning hetkel eraldi spetsiaalnäitus Marc Chagalli töödest. Võin julgesti väita, et see oli üks ilusamaid kunstimuuseume, kus ma kunagi käinud olen. Pealegi oli see teisipäeval täitsa tasuta.</span><span style="font-family:Arial;"><o:p></o:p></span></p>
<br />
<br />marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2490078086590490297.post-22160873134554554512010-02-09T14:14:00.000-08:002010-02-09T16:08:27.094-08:00pühapäev<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixx3l9Rabd27oxst6igEsZ-m0M3qbOFmWmiuwKt3AttMVmqvqhmmDyRDpIJmwCla3S-o4QKy-BteAG82EMI7PLfxT1ZZTpWF6dnRAwDoVGN5dZjBI4NqTtvpbiFBeDlYGZa9luKw4crpfx/s1600-h/DSC00131.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 180px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixx3l9Rabd27oxst6igEsZ-m0M3qbOFmWmiuwKt3AttMVmqvqhmmDyRDpIJmwCla3S-o4QKy-BteAG82EMI7PLfxT1ZZTpWF6dnRAwDoVGN5dZjBI4NqTtvpbiFBeDlYGZa9luKw4crpfx/s320/DSC00131.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5436370988635112306" border="0" /></a>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br /><span style=";font-family:arial;font-size:100%;" >
<br /></span><meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C09%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--> <p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;">Eile grillisime oma terassil liha Brasiilia moodi ehk churraseiraga. See on lihtsalt eriline Brasiilia grillahi, mis paljudes traditsioonilistes Brasiilia kodudes olemas on. See aga, et kellegil Sao Paulos selline ahi on, on tõeliselt harukordne. Sellest lihagrillimisest tuli tegelikult suur pidu, sest minu korterikaaslsed olid külla kutsunud päris palju inimesi, nii välismaalasi kui ka brasiillasi. <o:p></o:p>Oli päris tore seltskond, kõik muidugi tundsid minu vastu ka huvi. Ning kaks klassikamuusikahuvilist brasiillast teadsid suurepäraselt ühte eestlast... kelle nimi on Arvo Pärt. Nad tundsid päris põhjalikult tema loomingut, milles mina muidugi väga kaasa rääkida ei osanud. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;"><o:p> </o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;"><o:p>
<br /></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;">Liha oli super hea, niisiis vanaemale rahustuseks – ma söön siin liha ja kõike tervislikumat muidugi kaa.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;"><o:p> </o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;"><o:p>
<br /></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;">Pühapäeva pärastlõunal läksime uuesti karnevalile. See toimus<span style=""> </span>Vila Madalenas ehk samas piirkonnas, kus Perla Negra sambakooli etenduski, mida me eelmine nädal vaatamas käisime. See oli karneval tänaval, mida ma kohe kindalasti oma elus mitte kunagi ei unusta. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><o:p>
<br /></o:p></p><p class="MsoNormal"><meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C11%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--> </p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 10pt; font-family: Arial;">Läksime sinna koos minu korterikaaslase Lucianaga ning hiljem saime kokku tema sõpradega. Olin päris karnevali tegelikult enne ju Hispaanias näinud. Kuid see oli suuresti erinev, sest Vila Madalena tänavakarnevalil polnud sa mitte pealtvaataja, vaid osalesid sambarütmides igal võimalikul viisil. See nägi välja nagu paraad – kui erinevalt ükskõik millisest paraadist või rongkäigust liikusid inimesed edasi aga tantsides. See pole isegi põhjamaa poisile üldse raske, ausalt! Muusika tuli suurest veoautost, mis liikus rongkäigu keskel, ning seda ümbritseatelt erinevatest trummidest. Sambarütmides mööda mägiseid Madalena tänavaid. Ma ei tea mitu tundi me seal kokku tantsisime, kuid pärast selle lõppu olin ma nii väsinud, et suutsin vaevalt kõndida. Kahjuks unustasin ma muidugi oma fotoka maha, kuid praegu teen kõik, et facebooki abiga seal tehtud fotosid hankida.<o:p></o:p></span></p> <o:p>
<br /></o:p><p></p> <meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 11"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 11"><link style="font-family: arial;" rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CKasutaja%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C01%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:hyphenationzone>21</w:HyphenationZone> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> </w:Compatibility> <w:browserlevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel> </w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" latentstylecount="156"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--><style> <!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> </style><!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-ansi-language:#0400; mso-fareast-language:#0400; mso-bidi-language:#0400;} </style> <![endif]--> marthttp://www.blogger.com/profile/03935979227019388651noreply@blogger.com0