
Käisin sellel nädalal Jardim Noronha favelas. Seal ongi osa minu väikesest saalihokiprojektist, mida ma koos sealsete teiste vabatahtlikega läbi viin. Kirjutan Teile natukene kuidas mul läks. Loomulikult on see kõik kohutavalt huvitav, kuid paljudest asjadest, mida ma seal nägin, on mul senini väga raske kirjutada.
Jardim Noronhas asub Arca de Crianca nimeline kristlik sotsiaalkeskus, mis sealsete vaeste perekondade laste eest hoolitseb. Arca de Crianca keskuse asutajateks on Mattias ja Julia Iseali - sveitsi abielupaar, kes on juba peaaegu 10 sealsetele lastele pühendunud. Nende tööd rahastatakse peamiselt Sveitsi ja Saksamaa annetajate rahadega. Ma veendusin, et kõik seal töötavad inimesed on selle vaese linnaosa inimestele otsekui päästeinglid. Lapsed tulevad sinna keskusesse mängima ning pärast kooli õppima. Seal toimuvad nendega kunsti-, muusika- ja piiblitunnid ja vabaajaringid. Oluline osa oma loomulikult ka spordil, sest keskuse kõrval asub ka väga kena spordiväljak.
Kõik olid minu saabumise üle rõõmsad ning võtsid mind vastu ühinenud sveitsi-brasiilia külalislahkusega. Mina andsin koos Davidiga lastele terve kolmapäeva jooksul saalihokitreeninguid. Tore oli see, et tegelesin peamiselt kõige väiksemate ehk 6-10 aastaste vanusegrupiga. Kõik see oli tõeline väljakutse, kuid kõik need lapsed olid minuga tutvumise üle väga rõõmsad. Õppisin ära ka palju sõnu "faveladialektist."
Olen väga rõõmus, et ma nende töös nüüd osaleda saan, sest juba need päevad andsid mulle hindamati elukogemuse.
Vaadake ise seda lehte. Seal on väga palju pilte sealsest elust, alguses saab valida portugali või saksa keele vahel, inglisekeelset lehte veel kahjuks pole: http://www.arcasp.org/
Olen oma kirjutistes tihti jutustanud "faveladest." Siiski, need brasiillased, kes minu linnaosas elavad, pole ju päris favelas tegelikult kunagi käinud. Seepärast valgustan natukene eesti lugejat, miks on favela Brasiilia igapäevareaalsuses nii oluline sõna. "Favela" on brasiilia sõna, kuid tegelikult asuvad sellised vaeste elanike slummid või eeslinnad ju kõikides arenguriikides. Eriti valusad on need probleemid India ja Aafrika kasvavates suurlinnades, aga ka jätkuvalt siinsamas Ladina-Ameerikas. Igas Ladina-Ameerika riigis on favela kohta oma nimetus.
Võib väita, et selline "kontrollimatu linnastumine" on demograafilise ülemineku ja industrialiseerumisega kaasas käiv vältimatu kõrvalprodukt. See pole mitte midagi uut päikese all. Kas Inglismaa või Prantsusmaa 19. sajandi töölislummid olid ilusad ja tervislikud elukohad ? Kuidas seal oli, valgustavad meid näiteks Emile Zola, Victor Hugo või Charles Dickens. Maksim Gorki "Põhjas." Või "Tõe ja Õiguse" III osa ? Tammsaare maalib meile 20. saj. alguse Tallinna töölislummist küll mõneti humaansema pildi.
Kõik see tõi ideoloogiate arengu ja verevalamise. Hiljem said tööstusriigid muidugi rikkamaks ning hakkasid oma töölistele rohkem palka maksma, eelkõige aga hakkasid pakkuma avalikke teenuseid. Seda suur osa arenguriike veel effektiivselt teha ei suuda. Tänapäeva III maailma slummides esineb muidugi probleeme, mis on mõneti valusamad. Limiiidid on lihtsalt niipalju suuremad. Tänapäeva Sao Paulo favelades elab paar miljonit inimest, mis moodustab ligi 20 % elanikkonnast...
favela Morumbi linnaosas Sao Paulos. Seal on favela ja kesklassi kõrged condominionid sisuliselt kõrvuti.
Favela on slumm, kus elavad kõige vaesemad inimesed. Üks samm enne tänavat. Linna saabuvad tuhanded vaesed immigrandid leiavad endale kodu siin, sest nad ei jaksa linna piiridesse kodu soetada. Favelaelanikud pole linnavõimude silmis teretulnud. Kuid mis kõige huvitavam - favela on linnavõimu silmis ebaseaduslik, kõik tema ehitised on ebaseaduslikud. See tähendab, et favela pole juriidiliselt linna osa.
Favelaelanikud on lindpriid, kes elavad oma elu linnale, kuid saavad linnalt väga vähe vastu. Traditsioonilises "favelas" pole elanikele kättesaadavaid avalike teenused - näiteks elektrit, veevärki, transporti, haiglaid ega koole. Päris hirmuäratav vaatepilt, mis. Sellepärast ehitatakse favelasid mäekülgedele ja muudesse kasutuskõlbmatutesse paikadesse. Siinsed majad on ehitatud kõige odavamatest ehitusmaterialidest. Elektrit varastatakse isetehtud elektriliinide ja -juhtmete abil. Vett võetakse jõest. Väikeses toas elab koos 8-liikmeline perekond. Ning kui hakkab vihma sadama, tekib oht, et vesi uhub sinu majakese lihtsalt ära. Selline oht on väga reaalne, mida tõendab see, et paar kuud tagasi sai Rio Niteroi piirkonna maalihetes surma mitukümmend inimest...
Favelat valitsevad narkokängid. Nad tegelevad peale narko muidugi kaa kõikvõimaliku muu väiksema kuritegevusega. Igal linnaosal on oma raskelt relvastatud jõuk, kes äri ja turvalisue eest vastutab. Ning politsei ja favelajõukude vahel on vaikiv kokkuleppe, mis tähendab, et politsei üldiselt favelasse ei sisene. Kuid samas kaitsevad jõugud ka kõiki "oma inimesi." Seetõttu on ka kõik Arca das Crianca inimesed nende kaitse all, sest jõuk teab, et see teeb sealsetele inimestele head...
Brasiilias hakkasid favelad massiliselt kasvama peale II maailmasõda. Eriti aga 1960.-1970. aastatatel kui Brasiilia nautis majanduskasvu, mida hakati nimetama "Brasiilia majandusimeks."
Miljonid pered rändasid maapiirkondadest suurlinnadesse lootuses leida paremat elu. Tööd jätkus tööstuses muidugi paljudele, kuid mitte kõikidele. Riik jälgis oma moderniseerumisplaani, kuid miljonid uued linnaelanikud olid selle jaoks liiga palju. Eelarves polnud tükikest, mis oleks ette näinud avalike teenused ja sotsiaalprogramme neile kõigile. Ning 1980.-1990. aastatel langes Brasiilia majandus laenukriisidesse ja stagnatsiooni. Tekkis see traditsiooniline Brasiilia favelakultuur, mida iseloomustasid narkootikumid, relvad ning vägivald...
Brasiilia favelade tekkimine pole aga ainult selline tüüpiline "moderniseerumise ajalugu", millest mina jutustan. Siin peegelduvad ka Brasiilia ja brasiillaste ajaloo mitmed sügavamad jooned. Suurem osa favelaelanikke on ju mustad ning neegerorjade järeltulijad. Nende võitlus rõhumise vastu jätkub. Valge kodanik ei usalda neegerorje, 20. sajandil ei usalda ta favelaelanikku. Milline on tüüpiline Brasiilia vägivallakontseptsioon ? Must tapab favela narkosõjas teise sama värvi tüübi, ning valge inimene loeb seda kilomeetrite kaugusel ajalehest ning kardab...
Ning üks kummaline ja kurb kontrast, mis ehk just Sao Paulo multikultuurilisust iseloomustab. Arca de Criancas´is oli mul juhuslikult võimalik näha nimekirja kõikide nende laste perekonnanimedest - ilma vähima erandita olid nad kõik portugali nimed, mis kinnitab nende iidset päritolu ja seotust orjusega. Aafrika orjadele anti vanal ajal kristlikud nimed nagu eesti talupoegadelegi. Ning kohe kindlasti on need nimed on suure tõenäosusega pärit vaesest põhja- ja kirdeosast, kus oli rohkem neegerorje. Minu linnaosas on aga rõhuval enamikul inimestest itaalia, hispaania, jaapani või saksa perekonnanimed (inimesed, kes on saabunud siia viimase 150 aasta jooksul). Seega on päris brasiillased ikka teenrid ja orjad, samal ajal kui värskemad immigrandid moodustavad peamiselt keskklassi.
Siiski ei saa kõigest sellest kirjutada ainult kurbades toonides. Viimase kümne aasta jooksul on olukord favelades märgatavalt (rõhutan!) paranenud. Kõigil siinsetel favelaelanikel on ligipääs avalikele teenustele. Jardim Noronhas asub kool ja med. punkt, samuti bussiliin. Luiz Ignacio da Silva on oma ametiaja jooksul läbi viinud läbi ulatuslikud sotsiaalprogrammid, mis paljude inimeste vaesuskoormat kergendanud on. Lootus on alati olemas, ning kui Brasiilia majandus kasvab 7 % aastas, nagu prognoositakse siis...
ning lõpetuseks. Arvan, et elu favelas pole üldsegi mitte kurb. Inimesed on siin palju soojemad ja rõõmsmad. Kõik tunnevad kõiki, see on nagu väike küla. Perekonnal on palju suurem roll. Favelas ei ela mitte ainult kõige vaesemad, vaid ka juba korralike töödega ja kindlustunud inimesed, sest neile lihtsalt meeldib seal. Õhk pole siin reostunud ning hingata on palju kergem. Lapsed pole aheldatud betoonist hiigelmajade korteritesse, nagu Perdizesis, vaid võivad külatänavatel rõõmsalt ringi silgata... ning nad teavad, et juba varsti tuleb minna Arca das Criancasse piiblitundi või jalkat või saalihokit mängima..