Sao Paulo osaiigi majandus elanikkond kasvas siiski 18. sajandi jooksul oluliselt, sest suhkruroo ja kohvikasvatus hakkas üha suuremaid kasumeid tootma. Loomulikult jätkus selle perioodi jooksul pidev neegerorjade vool Aafrikast, mis koloniaalmajandusele suure tõuke andsid. Brasiilia kreoolid muutusid jõukamaks ja iseteadvamaks, mistõttu oli eraldumine Euroopa mõttes kääbusriigiks muutunud emamaast väga loogiline.
Sao Paulo rivaliteet Rio de Janeiroga on pärit just sellest ajast, 19. sajandi keskpaigast. Sellel perioodil hakkasid suhkruroo- ja kohvikasvatusega tegelevad ettevõtjad investeerima oma kasumeid manufaktuuridesse ja tööstusettevõtetesse, mis vajasid aga uusi töökäsi. Sao Paulo tormiline areng algas just peale orjuse kaotamist 1888. Algas migratsioon Euroopa maadest - peamiselt Itaaliast, Portugalist ja Hispaaniast. Ligi 6 miljoni tänapäeva paulista soontes voolab itaalia verd. Samuti aga hakkas inimesi saabuma Aasiast - peamiselt Jaapanist ja Koreast. Ning kõikvõimalikest teistest piirkondadest. Ka Kesk- ja Põhja-Euroopast. Ka Eestist.
Selline nägi kesklinn välja 20. sajandi esimestel aastatel, 1928 elas seal juba aga üle miljoni elaniku. Esimese vabariigi (1889-1929) ajal sai Sao Paulost Brasiilia tähtsaim majanduskeskus.
Tänu immigratsioonile oli Sao Paulo sel perioodil üks maailma kõige kiiremini kasvavaid linnu. Linna rännanud miljonite inimeste keelte ja rahvuslike traditsioonide segunemist võib kindlasti võrrelda USA suurlinnadega. Siiski võib kokkuvõttes öelda, et Sao Paolo on võrreldes Brasiiliakeskmisega suhteliselt euroopalik. Suurem hulk Euroopa immigrante saabus ainult Argentina pealinna Buenos Airesesse.
Peale II maailmasõda Euroopast Lõuna-Ameerikasse enam ei migreerutud. Küll aga hakkasid brasiilia vaesemate põhjapiirkondade elanikud rändama tööstuslikku Lõunasse, ehk siis Sao Paulosse ja Riosse. Selle kiire kasvuga on käinud kaasas mitmesugused teravad probleemid. Areng on olnud stiihiline ja kontrollimatu, mis on tinginud kõikide arengumaade linnade probleemi - slummide tekke. Traditsiooniliselt on Brasiilia favelasid muidugi peetud ühetedeks kõige ohtlikumateks piirkondadeks maailmas.
Viimase kümendi Sao Paulo on selles osas küll oluliselt muutunud. Favelad on tänapäeval sotsiaalprogrammide tulemusel oluliselt turvalisemaks muutunud. Sao Paulos pole vist ka erilist narkoäri ning politsei helikoptereid siin alla ei tulistata. Või nagu kirjtuab The Economist - SP on muutumas kesklassi linnaks. Kuid ebavõrdsuse ajalugu hakkab siin silma ometi ikkagi igal sammul.
No comments:
Post a Comment