Eile grillisime oma terassil liha Brasiilia moodi ehk churraseiraga. See on lihtsalt eriline Brasiilia grillahi, mis paljudes traditsioonilistes Brasiilia kodudes olemas on. See aga, et kellegil Sao Paulos selline ahi on, on tõeliselt harukordne. Sellest lihagrillimisest tuli tegelikult suur pidu, sest minu korterikaaslsed olid külla kutsunud päris palju inimesi, nii välismaalasi kui ka brasiillasi.
Liha oli super hea, niisiis vanaemale rahustuseks – ma söön siin liha ja kõike tervislikumat muidugi kaa.
Pühapäeva pärastlõunal läksime uuesti karnevalile. See toimus Vila Madalenas ehk samas piirkonnas, kus Perla Negra sambakooli etenduski, mida me eelmine nädal vaatamas käisime. See oli karneval tänaval, mida ma kohe kindalasti oma elus mitte kunagi ei unusta.
Läksime sinna koos minu korterikaaslase Lucianaga ning hiljem saime kokku tema sõpradega. Olin päris karnevali tegelikult enne ju Hispaanias näinud. Kuid see oli suuresti erinev, sest Vila Madalena tänavakarnevalil polnud sa mitte pealtvaataja, vaid osalesid sambarütmides igal võimalikul viisil. See nägi välja nagu paraad – kui erinevalt ükskõik millisest paraadist või rongkäigust liikusid inimesed edasi aga tantsides. See pole isegi põhjamaa poisile üldse raske, ausalt! Muusika tuli suurest veoautost, mis liikus rongkäigu keskel, ning seda ümbritseatelt erinevatest trummidest. Sambarütmides mööda mägiseid Madalena tänavaid. Ma ei tea mitu tundi me seal kokku tantsisime, kuid pärast selle lõppu olin ma nii väsinud, et suutsin vaevalt kõndida. Kahjuks unustasin ma muidugi oma fotoka maha, kuid praegu teen kõik, et facebooki abiga seal tehtud fotosid hankida.
No comments:
Post a Comment